Sunday, March 11, 2012

tühi, aga täis ka

ma olen täna väga väsinud ja tühi emotsioonidest. on olnud tihe nädala teine pool, ning kokkuvõttes positiivne.
kolmapäeva õhtul helistas isa, et küsida, kas mina ka streikisin. ei, mul oli samal ajal loeng. neljapäeval oli tööl selle võrra lihtsam, et oli 7 last ja minu tööpäev poole lühem. nii sain kell 20 sealt tulema ning sain võimaluse minna Carmeni sünnipäevale. tund aega võttis see, et ühistranspordiga sinna jõuda. õhtu oli armas ja tore, õppisin uue lauamängu ära, millest ma alguses mite muffigi aru ei saanud, kuid lõpuks hakkasin taipama ja tulin teiseks (vist). kell 1 hakkasin sealt tulema ja pool 2 olin ühikas. igatahes panime naistepäeva puhul meeskolleegi süüa tegema :)
reedel läksin küüdiga Tallinna. lisaks plaanitud üritustele läksin sinna teadmisega, et pühapäeval on Pärnusse matustele minek. õe ristiisa ja minu vanatädi tütre abikaasa lahkus 68-aastasena. oleme lapsepõlves ikka nende juures külas käinud, ööbinud ja nende noorima pojaga koos ujumas ja kinos jms käinud. minu mälestustes on onu V ikka rõõmus, naerev ja asjalik mees, nii et see, kes seal kirstus lamas, ei meenutanud seda päikeselist meest mitte üldse! muidugi oli ta viimastel aastatel erinevate raskete tervisehädadega võidelnud ja viimane foto, mis temast tehti, näitas kui kõhnaks ta jäänud oli.
kummaline, et üks kurb sündmus toob kokku sugulased. mina nägin üle mitme aasta oma isa ja vanaema ning V peret nende matuste tõttu. matused olid kiriklikud ning ka minul tulid pisarad silma. peielauas oli olemine juba helgem. saime ka ülevaate V viimastest aastates ja päevadest. õnneks suri ta oma kodus ja valudeta. temast jäi maha kolm last ja üks väga vapper naine ning oma ehitatud kodu. ka minu vanaema oli väga kõbus oma 81 eluaastaga, ei lasknud isegi libedaga endal käe alt kinni võtta. ja oma olemuselt ikka sama vahva ja põikpäine :D meenutasime muidugi lapsepõlve (piimasupp, reis ümber maailma, klaabu) ja meie vanaisa, tema abikaasat.
pärast peielauda läksime V koju, kus oli tema 89-aastane ämm, minu vanatädi, kes ei saanud matustele tulla. selle umbes tunniajase külaskäigu ajal sai mulle selgeks, et kuigi elu ja surm käivad käsikäes (käisin eelmisel päeval oma ristitütre sünnipäeval, mu parima sõbra pojal oli täna ristimise tähtpäev), siis elu jääb võidutsema. kristlasena tean seda nagunii, kuid veidi teise nurga alt. aga kui ma nägin, kuidas onu V ja tädi R lapsd ja lapselapsed, ning R õde A viis last (üks neist lapseootel, kuu aega veel aega) täitsid selle ruumi ja jutuajamised, siis jah, onu V oli oma panuse andnud elu jätkamiseks ja oli aeg minna. kuigi mahajääjatel on selle pärast kurb olla. tänu ja rõõm oldud ajast on siiski suuremad!

aga jah, laupäeval oli armas sünnipäev lastega. meie ristitütar on ikka väga asjalik neiu, ja oli tõeline peoperenaine laupäeval :D reede õhtul tegi õde oma mehega ise kaardi, mille avamisel tordi seest küünlad välja hüppavad. isegi Kertule väga meeldis! lapsi oli seal 7 ja neile oli ilusti tegevust leitud, küpsisetordi tegemise näol, ja nii said ka täiskasvanud omavahel rääkida. mulle tuli varsti Kissu järgi ja läksime jalkale. esimene poolaeg oli 1-1, ja teisel poolajal löödi meile veel üks ja kaotasime 1-2. päris palju meie toetajaid oli seal, vähemalt 8 endist mängijat istusid meie kõrval või ees. vihma ka tibutas ja nii oli suht ebameeldiv kogu see värk. kuid algus on tehtud! järgmine mäng laupäeval kodus emaklubi ja valitseva meistri floraga.

täna tulin küüdiga Tartusse tagasi, autos olin oma mõtetes ja lasin isegi silma veidi looja, ja pea oli mõtteid täis, meenutusi ja arutlusi. nii et kohale jõudes käisin veel poes ära ja lähen arvatavasti vara magama. meel on kerge, pärast sugulastega toredasti aega veetmist ja plaane külastada neid veelgi rohkem. sest ega keegi meist nooremaks ei jää!

No comments: