nagu näha, on blogi unarusse jäänud. või pigem jäetud. mina olen jätnud.
no ei ole viitsimist kirjutada järjekordsest hääletamisest ja jalkast, kuna nad lähevad tavaliselt suht ühte auku, ehk kas oli eriti tore sõit või selline igav, ja mängudega on nii, et kas võit või kaotus.
sellist midagi erilist positiivset, juhtub harva ja negatiivsetest asjadest, mis näiteks mu pere puudutab, ei taha ma siin kirjutada avalikult. olen juba osadele nagunii ise rääkinud või kirjutanud.
viimane positiivne asi oli reede päev ja õhtu :) läksin häälega Tallinna, suht kiiresti ja kahe autoga. läksin Kertu juurde ja nendega läksime linna, asju ajama ja lastele lasteaeda järgi. seal oli mu esimene nunsahetk, kui Säde mu nime mäletas, ja Kertu+Jüri imestasid, et ta ilusti r-tähte oskas öelda. Joannaga sai meil too päev palju nalja ja ajasime kahekesi vannitoas juttu ka, mille peale ta ütles, et tal polegi enne vannitoas nii huvitav olnud. ta on ikka täiega kullatükk!
õhtul tähistasime aga Jüri sünnipäeva, mille puhuks Kertu mulle fäänsid riided laenas (võrreldes mu enda plaanitud outfitiga) ning läksime linna sushit sööma, minu jaoks esmakordne kogemus, ja väga positiivne. taas saime meenutada oma hullu noorust ja legendaarseid Kertu sünnipäevi :)
laupäeval Kuressaares käis, kaotasime häbiväärselt 0-3, kuid meil on siiski reaalsemad võimalused liigasse püsima jääda, mitte minna üleminekutele Kure asemel. õhtul jõudsin koju. nagu arvasin, oli seal veider olla, kuid minu üllatuseks oli põhjus hoopis muus, kui ise ennustasin. hea oli sealt ära tulla. kuid vist juba neljapäeval lähen tagasi, viimastele sügistöödele emale appi. kui veab, lähen alles reedel. ei ole seda head kodutunnet enam seal. kurb.
Tartus algasid täna tudengipäevad. tänaval pisteti kava küll pihku, aga pole seda veel vaadanud ja ma vist ei osale kuskil, v.a EÜ korraldataval Taize palvusel homme. raha on suht otsas ja huvi ka pole. kolmapäeval lähen parem pubisse Arsenali mängu vaatama.
No comments:
Post a Comment