Kui inimene ise ei suuda taibata, kui palju ta väärt on, siis aitavad seda mõista tema sõbrad. Olen saanud viimasel ajal mitu nii armast kingitust, mida ma alguses arvasin end mitte väärivat. Kõigepealt Tank tõi mulle Indiast musta tee paki (need neli kuud, mis koos elasime, näitas, kui palju ma seda tarbin!), ühe India jumalaga eseme ja kauni käepaela. Ja eile saabus minuni üks Eriku kiri, mida ma juba augusti algusest oodanud olnud, kuid tuli hoopis teistmoodi kiri, koos postkaardi ja kingitusega, mille ma eile mitmel korral lihtsalt kätte võtsin ja vaatasin ja lugesin ja imetlesin! Kingituseks on omatehtud (küll mitte Eriku enda tehtud) nahast kantega A5 suuruses märkimik, mille peal on suht suur konn :D ja sisse kirjutas Erik ühe islandikeelse luuletuse aastaaegadest, mille ta inglise keelde tõlkis. Ja kiri ise oli 19 lk, kõige pikem, mis me üldse oleme oma kirjavahetuse ajal teineteisele saatnud! Seal ta kirjutab samuti mõningaid tsitaate osadest luuletustest, laulusõnadest ja isegi Shakespeare'i näidendist :) on ka filosoofilist ja ühiskonnakriitilist teksti. Nii et ülimalt põnev lugemine! Mõtlen, millal ja millega vastata. Tema kirju lugedes tunduvad minu omad nii pinnapealsed, kuid ta ei ole kaevelnud ja ju siis need meeldivad talle just sellistena, nagu nad on.
Igatahes on nii tore, et mul on selline kirjasõber. Kui me kunagi Mariliga kirjutasime, siis saatsime üksteisele väikseid asju oma igapäevaelust, nt bussi- või teatripileteid. Neid meie kirju on ta ise nimetanud mingil määral teoloogilise ja suhete teemal. Ja no eks me neist asjust kirjutasime palju jah. Erikuga oleme saatnud pigem postkaarte. Ostsin näiteks ühe spetsiaalselt talle mõeldes, kui meil juuni algul Kuressaares mäng oli ja sealses linnuses seiklesime. Panin ühe ka Portugalist talle oma eelmise kirjaga kaasa ning tema on mulle saatnud näiteks Hamburgist ja eilsega Kopenhaagenist. Teemad on jäänud peaaegu samaks, kuid teoloogiast ma Erikuga eriti ei kirjuta, vahel aeg-ajalt. Kuid suhetest ikka. Just eilses kirjutas ta mulle filosoofiliselt armastusest, kahest erinevast vaatevinklist.
Selliseid kirju on ka aastate pärast väga lahe lugeda, eriti kui meie mõlema dilemmad ja probleemid ja küsimused on vastused saanud, siis oleks tore kokku saada ja neid mõttevahetusi uuesti lugeda. Päris paras pakk kirju on ehk selleks ajaks juba kogunenud meil :)
Tegelikult otsisin eile õhtul üles kõik need kirjad ja postkaardid, mis mul siin ühikasse kogunenud on. Neid on nii Marililt, Carmenilt, muidugi Erikult ja veel ühelt meie ühisest Bergeni Village'ist, saksa liider Sassi'lt. Postkaarte oli ka usa liidrilt Tromsö Village'ist ja Tangi oma Indiast. Võtsin siis kõik need kirjad ette ja hakkasin lugema :D neid on päris palju, nii et pidin täna jätkama. Avastasin, et oleme Erikuga igast veidraid asju saatnud. Muusikat Eesti või Rootsi muusikaga, ja Erik on saatnud mulle kivi Gotlandilt ja väikse kimbu põhjapõdrakarvu viimaseks sünnipäevaks.
Otsin kodus ka sealsed Eriku kirjad üles. Eriti huvitab mind tema esimene kiri mulle. Ma mäletan, et kui Bergenist tagasi tulin, läksin suht kohe Prahasse ja siis saatsin sealt terve hunniku postkaarte laagri rahvale, ja Erik oli ainuke kes vastas. Olen vist seda lugu varem siin kirjutanud, aga kordamine pidi tarkuse ema olema.
Tegelikult on inimesed ise ka kingitused! Vähemalt minu sõbrad on küll, kui on vaja. Ja siis ka, kui ei ole vaja, on nad ikka olemas! Aitäh selle eest!
Ma ei ole veel mõelnud, milleks ka seda märkmikku kasutama hakkan. See tundub mulle nii erilisena, et ei tahaks lihtsalt näiteks päevikuna seda pidama hakata. Kuigi mul on nii mõnigi tähelepanek elust endast, mida tahaks talletada. Vaatabs veel!
No comments:
Post a Comment