olen juba mõned päevad olnud tagasi Eestis ja tagasi kodus. lennud läksid hästi, vaid Lissabonist lend väljus umbes tund aega hiljem, kuid kuna meil oli nagunii Stockis aega küll ja küll, siis ei lasknud end sellel närvi ajada. stocki lennujaamas sms-isin Erikuga, mu tüdrukud aitasid mul rahaasjad korda ajada ja arvutada ja mängisime skip-bo kaarte. lend kodumaale oli meeldivalt lühike. lennujaama olid tüdrukute emad juba vastu jõudnud tulla, Rass läks ka kohe ära ning minule tuli ka õde varsti järgi, H jäi veel oma isa ootama.
ööbisin mustakal, magasin 11 tundi rahulikult. rongiga tulin Viljandisse, kuhu vend mulle autoga järgi tuli, kuna noorpaar oli parasjagu kuskil Võrumaal tööl. õhtul läksin kohe sauna, mis oli niiiiiii hea, juuksed olid tuntavalt puhtamad!
eile magasin ka kaua, kuid siis oli vaja teha ettevalmistusi Tartusse minekuks. riietasin end maksimaalselt sinisesse: küüned, sukad, särk, teksaseelik, ripsmed :) vihma sadas terve päeva, kuid Tartusse jõudes oli taevas selgem ja isegi päike tuli mängu ajal välja. Minu nunsad E ja M tulid ka mängule, ning õnneks võtsime ilusa ja magusa 3-1 võidu! teine värav oli eriti ilus Veisilt, kaugelt põmmutas lati alla. tagasi sõites tuli mul meelde, miks mulle meie fänniseltskond nii meeldib: meil on James! ka muid jalkajutte sai Art'i ja Katrega räägitud, jagasin ka oma Portugali mängu mujleid.
veidi imelik on küll tagasi olla. eriti eile, kui vihma sadas ja oli vaid +15 kraadi, kui meil oli seal stabiilselt +30 ümber (no ühel päeval sadas meil seal ka). portveini oleme ka juba degusteerinud, ning õhtul tehakse saunas õlled lahti.
olen oma pildid juba Fesarisse üles pannud (v.a need, mis lennukist sai tehtud Lissabonist ja Püreneedest) ning teiste pilte vaadanud. meie oma kommuunis postitatakse tekste sellest, kui palju laagrit ja inimesi igatsetakse, või laulusõnu või muid väljendeid :) nii et laager oli tõesti GREAT SUCCESS!!! ma ise vaatasin juba netist lennupileteid Milanosse veebruari lõpuks, aga see on veel mõte ja unistus. mis saab ilmselt toimuma alles hiljem kui järgmisel aastal. mu esimese Village'i noored Kanadast olid sel suvel Milaanos samas laagris ja neil oli seal isegi väike reunion, kuna samast Village'ist olid ka üks brasiilia ja ungari neiu. Kirjutasin ühele neist kanada poistest, kellega ma ikka veel väga lähedane olen, kuigi kirjade teel ja nende laager oli vapustav ning eriti lahe oli kohtuda inimestega, kellega ta varem on kohtunud! CISV on üks täiega lahe asi!
No comments:
Post a Comment