täis räige, kui tore reedene mäng oli! kuigi oli külm ja mu tervis on kõigest hoolimata veidi kehvem, olin ma siiski mingis mõttes ajaloolise hetke tunnistajaks. ja seda jagas minuga Annekas, kelle jaoks oli see üldse esimene Eesti koondise mäng. kuid kuna ma jaanuaris talle muud varianti ei andnud, siis ostsimegi koos piletid ära.
reede pärastlõunal jalutasin rahulikult bussijaama, võtsin Anneka sealt Tartu bussilt kaasa ja jalutasime statale. tee peal jagasin oma positiivseid laagrimuljeid talle :)
tund enne mängu algust olime juba statal, ma ostsin kava ja ootasime siseruumides kuni meeskonnad sooja tulid tegema. leidsime ka oma kohad üles, mis olid täpselt uruguailaste selja taga (kes vist olid niisama sinna kohad sisse võtnud, sest päris mitmed eestlased paistsid olevat hoopis sinna pieltid ostnud olevat). ilusate näomaalingutega olid need lõunamaalased, ja kuskil kaugemal oli trummidega rahvast ka.
ilm oli ikka külm ja lund sadas ning esimesel poolajal hakkas suht jahe. eriti kuna olime juba 30 minutit enne avavilet väljas. esimese poolaja järel võis rahul olla mänguga. poolajal saime sees soojas olla ning kui ma Annekale ütlesin, et hakkame kohtadele tagasi liikuma, läks see nii kaua, et jõudsime täpselt lahtilöögiks välja tagasi.
teine poolaeg algas ka hästi. kui Vassiljev sisse vahetati, ütlesin ma Annekale, et "nüüd me hakkame mängima!", ja nii oligi! vaid paari minuti pärast oli Kostja Eesti juhtima viinud. väravale tegi ilusa eeltöö kapten ja juubilar Piiroja. pall oli küll oranž, kuid nägime siiski, kuidas see sisse läks. stata läks hulluks! rahvas rõõmustas ja huilgas ja lehvitas sallide jms. päris hull :D mõned minutid hiljem hakkasin tablool asuvast seisust pilti tegema, kui tuli nurgalöök, millest sündis teine värav. ja rahvas sai jälle juubeldada, nind urud olid hämmingus. ma saan aru, et väljak oli neile harjumatult külm ja kõva ja libe, kuid ka meie vennad ju mängivad igapäevaselt euroopas mitte-sellistel väljakutel ja tingimused olid siiki mõlemale poolele võrdsed.
väravad andsid nii palju sooja, et enam külma enam nii palju ei tundnudki. eriti kuna ülejäänud mäng oli suht närvesööv, et kas urud löövad nüüd tagasi või lööme hoopis meie veel mõne. kohtunik oli ka suht OK tegelane.
ja nagu pärast Itaalia mängu oli mul nii suur rõõm näha ise neid mängijaid oma silmaga, kes suvisest MM-ist tuttavaks olid saanud, eriti Forlan ja Lugano, Muslera jäi kahjuks pingile.
kui kõlas lõpuvile, siis oli ikka hea tunne. mitmes mõttes oli see ajalooline hetk Eesti jalgpalli jaoks, ma arvan. me pole vist varem maailmameistrit (mis sest, et need võidud on aastatest 1930 ja 1950, kuna eelmisel suvel olid urud tublil neljandal kohal) ja nii kõrge ränkinguga meeskonda (fifa tabeli 7.) võitnud. mis sest, et neil oli kaks staari puudu, kuid ka meie mõned tugevamad tulid pingilt mängu (Kostja). nii et täiega kõva tulemus. ja mina olin seal selle toimumise juures. tore, et Annekas ka sellest osa sai.
pärast mängu andsin Anneka Maritile üle ja läksin ise Herne tänavale, kus H ja I õhtusöögil olid. võõrustajateks üks lõuna-aafriklasest mehe ja eestlasest naise paar. selle mehega tutvusin vist aasta-poolteist tagasi, ja juba siis tundus ta suht pervona. ma vajusin seal suht ära, emotsioonid ja külm ilm olid mind nii tühjaks teinud.
eile ei olnud tervis enam eriti hea, nõrk oli olla nign köha ja nohu olid hullemaks läinud. tegin küll enne magamaminekut auruvanni näole, kuid see aitas mule ainult rahulikult uinuda ja enam-vähem normaalselt magada. siiski käisin eile väljas, Helenil pidi noortekas olema, kuid keegi ei tulnud. istusime seal siiski tunnikese, lõikasime paberist riste välja ja jõime teed. väike Nimeta ring ja siis tagasi korterisse.
eile kuulsin, et see sama lõunaafriklane oli minu kohta öelnud, et ma olevat temaga 5-6 aastat tagasi Nimetas täiega joonud ja laaberdanud. kloun! 5-6 aastat tagasi ma ei käinudki ja Nimetas hängimas ning ma ei joo ja laaberda nii ringi. ja see fakt oli tal reedel meelde tulnud, mitte siis kui me tegelikult esimest korda tutvusime. no on jobu.
kuna ilm ei ole soojemaks ega rahulikumaks läinud, siis tänase hääletamise asemel lähen hoopis rongiga tagasi Tartusse. ja loengutesse vist lähen ka ikka uuel nädalal. puududa saab ainult arstitõendiga mõnest seminarist, kui viljandisse lähen alles kahe nädala pärast. jep, nagu öeldud, siis haigena tuleb eriti mu kangekaelsus ja jonnakus välja! seega ei ole mõtet kurjustama ja pahandama hakata muga.
No comments:
Post a Comment