Käes on hullumeelne aeg, käes on jalkahooaeg. Ehk siis tuleb jälle erinevate sihtkohtade vahel laveerima hakata. Eile pärast tunde ja väikest lõõgastumist ühikas võtsin suuna tee äärde. Tavaline hääletuskoht oli aga lumevalli all ja nii liikusin edasi ühe bussipeatuse tasku juurde, sest seal on juhtidel hea peatuda. Tegelikult küll ühel juhil, kes mind umbes 20 minutilise seismise järel peale võttis. Sain otse Tallinna, väikese kauba-mahapanemise peatusega Jüris. Väga tore juht oli ja juttu jätkus meil terve tee jooksul. Küll juuksuritest, reisimisest, hääletamisest, jalgpallist (Pohlaku koolivend oli too tüüp), aeglastest juhtidest maanteel, prillidest ja millest kõigest veel. Jürist Tln sõites peatusime foori taga olles Art'i auto taga ja nii ma helistasin neile ja nad võtsid mind Sikupilli parklast peale. Veel olid autos Katre ja tema samal päeval 40.juubelit pidav ema. Autos pakuti mulle kohe sünnipäevakooki ja kuna mul suurest ärevusest hommikusööki eriti palju sisse ei mahtunud, siis kulus see väga marjaks ära! Seejärel suund Kristiine keskusesse, mida parasjagu suuremaks ehitatakse. Pole ju ammu Tallinnas käinud, et kuidagi veider oli üldse seal keskuses olla ja üldse Tartust Tallinna sõita ka. Veidi enne mängu algust jõudsime stata juurde, seal ootas meid juba Koksi sugulane Lauri ja Helen jõudis ka samal ajal oma kaaslasega. Saime tasuta pääsmed ja võtsime tribüünil kohad sisse Kaljukate sõprade ja endiste Tuleviku pallurite juures (seal olid Oja, Martinson, Lember, Savitski). Härra A.Kammiste hoidis ka meie lähedale, ikkagi poeg mängib Tulevikus!
Esimene poolaeg oli 50-60, suht poolaja lõpus lõi Kalju meile värava ära suurest sudimisest värava ees. Kahju! Teine poolaeg oli juba palju ilusam ja mida mängu lõpu poole, seda paremad võimalused meil tekkisid, kuid väravasse sisse nad kahjuks ei jõudnud. Mängu tipp-hetk oli kindlasti see, kui meie poolvigasena mänginud väravavaht (isegi lahtilööke ta ei teinud ise, vaid Koogas) kaljukate penalti ära tõrjus!!! Take that! Ja kui eelmisel aastal pakkus suurt lõbu meile üks kalju valgevenelasest hiiglane, siis seekord oli üks välismaalane Bruno, keda me Brünoks kutsusime ja Kammiste hüüdis talle aeg-ajalt “Bruno, watch me!” ja “Bruno, come here!” :D igavaks läks, kui ta välja vahetati, hehheheee.
Mängu lõpus oli viigivärav igatahes suht õhus juba. Selle hooaja Tuleviku esimene värav tuleb loodetavasti juba sellel laupäeval kodus Paide vastu. Huvitav, kes selleks esimeseks lööjaks on???
Pärast mängu sõitsin teiste fännidega Viljandisse, kuna sealt oli mul kergem hommikul Tartusse saada. Nii tore oli koos sõita, pole seda ammu teinud. lõpp kujunes suht vaikseks, kuna oli juba hilja. Poole ühe paiku olime aga kohal ja ühest sain tuttu. Öösel olin Katre juures, muideks. Hommikul sain H-ga ilusti Tartusse. Autos tuli vahepeal tukk ka peale ning olen praegugi päris väsinud ja unine. Aga pean homse ajaloo kordamistunni ette valmistama. Ei kujuta ette, mis sellest saab ja kas õpilased ikka vastavad mulle, kui küsin. Või ootan jälle pool minutit vastust, mida ei tule...
Kaotasin muideks eile oma mütsi ära, kuskil Kristiine keskuse kandis. Kas kukkus ta autost väljudes parklasse maha või unustasin keskusesse... ei tea. Õnneks sain asendusena kapuutsi kasutada mängu ajal.
Homme kirjutan ilmast. Mõtteid, mis mul tegelikult juba nädala algusest saadik peas on olnud.
No comments:
Post a Comment