Nagu aimata võib, oli mul eile suht kohutav päev. Paar ilusat hetke oli ikka ka, aga kokkuvõttes masendav. Aga kõigest kronoloogilises järjekorras.
Teisipäeval käisin üle pika aja EÜ-s ja millegipärast sattusin taas oma Viljandi nalju ja 3 apelsini nalju tegema. Oli tore! Seal leppisime osa seltskonnaga kokku, et läheme koos järgmisel päeval Maarja kirikusse teenistusele. Ja läksimegi, EÜ nurgakeses istus7 inimest, pluss üks, kes teenistusel asjatas. Kusjuures see oli mu esimene teenistus selle aastanumbri sees, häbi tunnistada. Nädalavahetuseti olen ju kodumail olnud ja seal ma kirikus ei käi (enam). Kuid eks kui nüüd jalkahooaeg hakkab, siis olen ehk tihemini taas Tallinnas käimas ja saan seal kirikusse minna aeg-ajalt.
Pärast teenistust hüppasime ümber nurga Mai juurde külla, seal sai hapukurki ja kringlit ja teed ja kohvi. Ja palju juttu ja nalja :) nagu üks tõeline pidupäev! Ahjaa, meil on üks üritus juba ees ootamas, kuna naised tahavad C juures saunaka teha, kui perenaine lubab ja ehk ilmadki ilusamad on.
Pärast prallet läksin ühikasse ja hakkasin neljapäeva tunde ette valmistama, õpikuid ja raamatuid lugema. Kahe noorema klassi materjalidega oli juba suht OK, kuid 9.klassi ajalugu oli paras pähkel. Üritasin anda endast parima! Ja selle peale läks mul terve pärastlõuna ja õhtu. Öösel ma eriti hästi ei maganud, kuna inglise keele tundi pidi tulema ülikoolipoolne metoodik vaatlema, kuidas ma hakkama saan.
Neljapäev algas 6.klassi ajalooga, see läks 50-60, esimese tunni ebakindlus oli juba suht kadunud ja ma tundsin end klassi ees palju paremini. Ja siis ja siis ja siis, 9.klassi ajalugu. Suuresti selle kohta käib mu eelmine postitus, muide. Ma andsin vist ühe halvimatest ajalootundidest üldse! Ma tegin nii palju vigu (ühe kirjutasin neist muideks ta tahvlile!), et pärisõpetaja ütles, et ma tegin asjad veelgi segasemaks oma jutuga, eriti vigaste faktidega. Kriitika oli valus ja karm, kuid eks see meid ka õpetab. Kui saaks, ma jätaks praktika pooleli selle ühe tunni pärast, kuid ma ei saa. Igatahes alustan teisipäevast tundi ühe vea parandamisega paljudest. Pean ju uue teemaga edasi minema, muidu läheks mu kõikide vigade parandamise peale veel üks tund! Too klass mul on aga väga vaikne ja suht rahulik, kuid autoriteedi kaotamine õpilaste ees on nii kerge. Mina sain igatahes sellega hakkama. Kahjuks.
Aga õnneks on nädalavahetusel mul rohkem aega, et ma kirjutan mingi kokkuvõtva konspekti valmis ja saadan M.N-le ülevaatamiseks, et seal ei oleks faktivigu.
Päeva tipp oli aga selles, et too metoodik ei tulnudki mu tundi. Isegi õpilastele oli I.L öelnud, et keegi tuleb ja nad küsisin vahetunnis mult selle kohta. Kuid mina olin kõik teinud, mis vaja, et ta tuleks, ja ta ei tulnud. Ma ei tea kas see oli suurest trotsist kogu koolipäeva suhtes või mis, aga õpetaja ütles mulle, et ta nautis väga mu kordamistundi nendega :D ja tal oli eriti kahju sellest, et too inimene ei tulnud, kuigi oli lubanud. See oli siis päeva ilus moment.
Läksin siis ühikasse ja saingi olla terve päeva ja õhtu omaette, nii nagu soovisin. Toanaaber tuli enne keskööd, kui ma olin just 5min tagasi voodisse läinud.
Siia lõppu veel raamatusoovitus. Lauri Vahtre “Absurdi impeerium”, kirjutab elust absurdses Nõukogude Liidus. Ta kirjutab hästi ja tabavalt ja isegi nalja on seal, aga need on valusad naljad, sest inimesed pididki tol ajal nii elama.
1 comment:
perenaine lubas proovida, kas saab sauna või suitsusauna... st et saunal pidi eraldi korsten olema ja korstna peal arva ära mis hunnik valget asja...
Post a Comment