Monday, November 02, 2009

Tallinnas oli külm!

tegelikult on praegusel ajal igal pool külm, ka Tartus.
laupäevane hääletamine läks väga hästi. jäin algul maha bussist, mis oleks mind viinud ringteele hääletama ja nii läksin vanasse kohta epa tornide juurde seisma. ja nii 2-3 minuti pärast peatus auto, mille roolis Kanada noormees, Quebeci provintsist. võtsime siis ühe noormehe veel peale, kes oli ilmselgelt peolt tulnud ja läks koju... nojah, me aga ikka enamuse ajast rääkisime juttu ja aitasin tal viru keskusesse jõuda. seal sain juba õega kokku ning pärast väikest söögipeatust läksime juba stata juurde. passisime seal mingi 20 minutit kuni päris enne mängu algust jõudsid kohale ka teised: kalmer, art, james, kai, katre, alo ning lõpuks ka steve, katre ja mark. mäng algas maruliselt, 15. minutiks olime juba 2-0 juhtimas ning lõpuks lõime veel kaks tükki. nii et miinimumeesmärk, lüüa 4 väravat, et väravate vahe nulli saada, sai täidetud. mängul hakkasid mu sõrmed küll veidi külmetama, kuid on palju hulleminigi olnud. pärast mängu läkisme Nimetasse Arsenali võitu vastu võtma ning rõõmustasin ka L'Pooli kaotuse üle (sorry, Diana!). siis käisin vaatasin kuidas Helen ppk õpetaja on ja seal oli päris tore :D pärast Nimetas veel veidi jalkat ja läksime suht varakult Mustamäele. seal oli üks üllatus, mille ma trollis tegelikult ära arvasin juba :)
pühabal käisime kirikus ja enne seda käisin ma siis lõpuks esimest korda ka uues Solarises ära, kuna oli lilli vaja osta. pole paha, ma ütleks!
tagasi tartusse tulin marsruudil Tallinn-Anna-Paia-Tartu. alguses olin seal lennujaama juures tund aega ja lõpuks hakkas suht jahe juba, kuid sain muheda onuga Annasse, sealt rahuliku onu autole Paiasse ja vot siis oli mu päeva tipphetk! ma jõudsin just enne autole saamist mõelda vaid üht: "ei ole võimalik!" aga oli ikkagi võimalik. nimelt auto, mis sõitis selle auto ees, mis mind peale võttis, oli see sama, millega sõidu ma siin ristisin üheks oma top huvitaivamaks hääletamiseks üldse! see auto oli õnneks kergesti äratuntav ning pealegi sõitis mind peale võtnud juht sellest ka mööda, nii et ma sain kinnitust sellele, et just nii oligi! ja see tegi mind ikka väga rõõmsaks! aga auto, milles ma olin, võttis põltsust peale oma õe ja viis mind suht ühika lähedusse, atlantise juurde.

Tallinnas käigu juures oli kaks eriti naljakat asja: esiteks James'i tagasiolek oli kõrgetasemeline ning ülitore ja teiseks peeti mind ja Helenit ilma meiepoolse mõjutusteta kahel korral kaksikuteks. esiteks üks Katre sõber ja pärast üks noormees Viljandist, kellega me olime vist koos koolis käinud. Helen mäletas teda, mina mitte. kui olime teel bussipeatusse, hüüdis ta tänaval "need kaksikud on küll Viljandi tüdrukud" :D ja autojuhid arvavad ikka veel, et ma käin keskkoolis.

vot selline huvitav tallinnas käik seekord!

No comments: