Kuna mu igaäevategevuse on viimasel ajal hõivanud lõputöö, siis ka blogistamine on harv nähtus ja üritan lühidalt oluliseima ära rääkida.
On, millest blogistada, kuna laupäeval-pühapäeval ma peaaegu lõputööga ei tegelenud. Käisin Tallinnas. Läksin häälega nagu ikka. Esimene auto viis mind põltsamaa risti, kus oli toimunud liiklusõnnetus. Juht oli tore noor ema oma kahe lapsega. Rääkisime veidi jalgpallist ja muust nendega. Tüdruk tahtis, et ema mind autoga tallinna viiks. Teise autoga sain ülemistesse ja liikusin sealt edasi alecoqi staadionile. Saime paki tasuta pileteid ja kui õige aeg käes, hakkasime neid soovijatele jagama. 25-st jäi väheks!!! Meid oli seal ikka tõesti palju! Noored TS näitsikud ja muud fännid olid kohal. Varumeestepingilt avanes vist päris tore vaade meie seltskonnale. Mängu alustas särtsakamalt muidugi Flora ning värav ei jäänud tulemata. Mida rohkem mängu lõpu poole, seda rohkem üritas ka Tulevik, kuid väravani ei jõudnud. Kurb 0-1 kaotus. Vaheajal tuli Karvik ehk härra Aivar Pohlak meie juurde ja väljendas oma rõõmu, et me olemas oleme jne. Lubas järgmisel Flora-Tuleviku mängul meile tribüünil grillida. Ise teab, tema staadion! (mõnes mõttes on see tema oma) Jätsime meelde selle lubaduse ja eks näis kas oktoobri lõpus tuleb jaht või ei tule!
Pärast mängu chillisime Heleni kontoris ja liikusime siis jala vanalinna eurot kaema. Vahepeal takistasid meid kaks purjus vene kodanikku ja tahtsid peaaegu vägisi Tuleviku salli Helenilt ära võtta. Jäime ellu ja sallid ka alles! Eurot vaatasime ühe toreda itaalia noormehe korteris, Hella Hundi pubiga samas majas elab. Tüüp ei olnud elu sees enne eurovisiooni vaadanud ja nii ta meid pidi seal kannatama siis need mõned tunnid :D kõige toredam oli see, et tal oli sellise tüüpilise itaalia aktsendi asemel hoopis britilik inglise keel! Rõõmustasime lõpuks nii Norra võidu kui Eesti kuuenda koha üle! Enne kahte läksin aga mina noorte TS tüdrukutega Heleni korterisse. Nad kolm olid suht kodutud aga Heleni juures oli põrandal ruumi küll nende madratsite jaoks, Kärt oli see õnnelik kes voodis sai magada. Ärkasime suht vara (magamaminekukellaaega arvestades) ja liikusime tagasi linna. Grete andsime aga ühe salapärase härra Sütiste hoolde enne :)
Ma korjasin õe vanalinnast peale, pidasime väikse hommikusöögi-pikniku ja siis Wismari tn kunstmurustaadionile, Tuleviku duubli mängule. Kohal oli ka endisi-praegusi Tuleviku mängijaid: Vova, Oja, Ats Sillaste, Froll, Jevdo, Võtti. Ilm oli täiega palav seal ja ega tulemuski erilist rõõmu pakkunud, Reinsoo väravast läksime mängu küll juhtima kuid ikka kaotasime 1-3. ML-i mängijaid oli ikka päris palju kuid ei suutnud me isegi nendega seda mängu võita.
Pärast mängu küsisin, kas saan duubli bussiga Paia risti, et sealt Tartusse edasi hääletada. Oleksin saanud küll kuid üks mängija läks autoga nagunii Tartusse ja nii joppas mul täiega! Alguses ei tundnud ma ära, kellega ma sõidan (häbi-häbi!) kuid lõpuks jagasin matsu välja, et see Stern oli. Meil oli mõnus autosõit Tartusse. Rääkisime jalkast ja koolist ja tartust ja muustki. Ta üllatas mind väga oma huvitavusega! ta suutis mind üllatada juba enne kui me Tallinnastki välja olime sõitnud ja viimast korda enne kui Tartusse sisse sõitsime. Huvitav sõit oli!
Ja nüüd, back to lõputöö!
2 comments:
ants sterniga sõitsid tartu? hehe, ta on üks mu venna parimatest sõpradest..ma saan ka taga hästi läbi..
jaa, rääkisime Mardist ka tagasiteel :) või noh, teie vanaisast ja Meidlast!
ta on tore ja huvitav tüüp!
Post a Comment