Linna läksin laupäeval häälega. Olin tol ööl enne magaminekut mõelnud palju Frolovi mängu-eelsele kommentaarile selle kohta, et Viljandi on palju toredam meeskond kui Tartu oma. Hea oli lugeda seda! Diplomaatiliselt korrektne ka, ei hakanud mingeid lubadusi andma, et mitte hiljem sõnu süüa, nagu eelmisel sügisel üks Tartu mängija, kellele sai mitu korda “Järvejooks!” hüüda, ja seda põhjusega! Seekord ta ei mänginud... Tol ööl nägin Frolli ka unes, hängisime taas mingis pubis, Kalmer ja Jaanus olid ka seal. Ning kui seal tee ääres seisin ja autosid ootasin, siis eelmisest aastast külge jäänud kombest lugeda autode numberid, et tolle numbriga mängija siis lööb värava. Ning kui kuus autot oli juba minust peatumata mööda sõitnud, oli mingi minut aega tühja aega. Ja siis see tuli, auto number seitse :) Number seitse on juba ammu mu lemmiknumber olnud, rahakoti vahel on isegi üks 10-kroonine, mille seerianumbriteks on ainult seitsmed. Juba siis ma teadsin, et too auto peatub ja mu peale võtab. Ja nii oligi! Autos oli kolm noormeest, keda ma muidugi mängule ka kutsusin. Lubasid tulla, kuid minu arvates nad ikka ei jõudnud sinna... ju siis vanalinnas toimuv võrri-ralli oli põnevam.
Kasutades Kalmeri fraasi laupäevase mängu kohta, siis “maagia” sellega veel ei piirdunud. Kui olime mängu vaatamas, siis Art isegi mainis, et äkki lööb Tutk (meie keskkaitsja) oma esimese Meistriliiga värava. Muidu pole Art tema tegevusega platsil kunagi rahul olnud. Kui esimene poolaeg oli juba üle poole, siis küsisin Arti käest, palju mängitud on (ta paneb alati oma stopperi käima koos avavilega). Tulevik sai samal ajal karistuslöögi. Art ütles, et käib mängu 28. minut, pange omale see kirja! Ja siis ta tuligi, Tutk lõi seisuks 1-0!!! 2in1 :D
Teise poolaja alguses lõi Jevdokimov seisuks 2-0, väravavaht tuli talle valesti vastu ning tal ei jäänud muud üle kui pall üle tolle noormehe tõsta, sealjuures jõudis Jürr juba siis värava üle juubeldama hakata, kui pall veel väravaski polnud! Ja ega ka mina oma ennustusega kuivale jäänud, mängu esimesel üleminutil jõudis ja Froll lõpuks sihile :D see tegi meele rõõmsaks! Nii kui lõpuvile kõlas, võttis Art taskust šokolaadi ning tähistasime võitu sellega! Nii lahe :) arutasime ka homset mängu Tallinnas, et kes ja kuidas sinna läheb. Ka Tallinna TenSingist on sinna esindust oodata. Ning vastasmeeskonna fännidena saame tasuta sisse ka sinna. Pole vaja hakata enam mingit flaierit printima vms.
Aga laupäev ei olnud sellega veel läbi! Pärast mängu oli mul päris palju aega bussini. Jalutasin siis linnas ringi, käisin poes ja läksin siis bussijaama. Märkaisn, et alt staadioni juurest jõudis Centrumi taha Tammeka meeksonna buss. Siis tuli aga ka Tuleviku buss üles :P arvasin, et nad sõidavad kohe pealinna, ja lehvitasin neile bussijaama nurga pealt. Mõned ikka nägid :) siis aga keeras nende buss hoopis bussijaama platsile, ning poisid jooksid laiali. Kes läks Statoili, kes bussijaama poodi ja osad ka Centrumi Rimisse. Minust läksid mööda vaid K-tähega mängijad, kummalisel kombel: Koppel, Kõll, Kalda ja Kudu. Küsisin Kaido käest, et kas nad enam Selveris ei käigi :)
Kui nad olid peaaegu kõik tagasi bussis, sõitis ka minu buss ette. Ja siis kui ma oma bussi astusin, sõitsid ka nemad minema. Nägin veel Atsi lehvitamas mulle =) Tulevik lihtsalt on PARIM!!!
Õhtul ootas mind ees sugulase 35. sünnipäev. Võtsime vanaema ka peale ja läksime. Tore oli muidugi. Võtsin oma UNO kaardid sinna igaks juhuks kaasa. Kulusid täitsa ära, sest läksin vahepeal üleskorrusele lastega mängima. Keegi ei olnud enne UNO kaarte mänginud. Esimese mängu võitsin mina :) meie seltskonnas oli ka üks kurt poiss ja üks väikese autismiga noormees, aga kõik said mängida. Paljud täiskasvanud tulid vaatama ja imestama, miks lapsed nii vaikselt on.
Vahepeal sain ootamatult ühe veidraima sisuga telefonikõne, mis ma kunagi saanud olen. Absurduse tipp, ma ütleks!
Täiskasvanute seas oli üks mees, täielik kloun! Tegi sellise sirge näoga nii naljakaid kommentaare, õnneks olin mina tema lauaotsas, nii et nali oli garanteeritud! Paar korda ei suutnud ta ise ka naeru tagasi hoida. Ja muid toredaid-naljakaid inimesi oli seal. Naljad läksid enamuses ühte auku, viina võtmise kanti. Not my theme!
Laupäeva öösel ei jäänud ma mingi kolm tundi magama, erinevatel põhjustel: jalad külmetasid, oli vaja põiele minna (kella kahe paiku), mõtlesin palju päeval toimunud mängule, oma Soome minekule, vahepeal lülitas mu arvuti end ise sisse ja pidin ta taas välja lülitama. Ja nii kolme paiku ma siis jäin lõpuks magama. Ärkasime varem kui tavaliselt, sest läksime kirikusse. Seekord teenis Herminaator Pilistverest ja teda on ju alati rõõm näha. Muidugi ei saanud me ilma lõõpimiseta :D pärast teenistust läksime suurenenud seltskonnaga tagasi meie juurde, Teet tuli meiega ja Kalmer hiljem autoga järgi. Tegime väikse ühiskokkamise ja -saunakütmise. Toit tuli nämma ja saun kuum! Nii nagu vanasti... siis kui me noored olime.
Kella kuueks läksime tagasi linna kolmekesi. Teet läks kodu koristama ja me Kallaga kirikusse, sest seitsmest oli seal TS kontsert. Mulle usaldati fotografeerimise ülesanne :P ja tegin mõnuga! Kohe pärast kontserti liikusin bussijaama, et sealt bussiga Tartusse tulla. Ja siin ma nüüd jälle olengi =)
Eile sai ka selgeks, et lisaks Jaanuse külastamisele, mis on ju mu reisi peaeesmärk, saan ma Helsingis näha oma eelmise suve Bergeni laagri tervet Soome delegatsiooni: Ongit, Emmit ja Villet. Wow, see on ju päris lahe, kuigi me nii lähestikku elame. Ongi on paar korda ka Eestis olnud pärast laagrit, kuid korra unustas ta mu numbri kaasa võtta ja teisel korral ei saanud ta mind telefonitsi kätte. Aga ju siis ei olnudki õige aeg ja nüüd on. Põhjust veelgi rohkem seda reisi oodata!
pilt ka neist soomlastest :)
No comments:
Post a Comment