Wednesday, October 29, 2008

title

Seekordne nädalavahetus kujunes jälle oodatult pikaks. Neljapäeval läksin külma koju, reedel külma tallinna. Ekslesime Jaanusega seal Kadrioru serval, et õige maja üles leida, nimelt otsisime endise õiguskantsleri kodu, et sinna sünnipäevale minna. Sünnipäevalaps käib nimelt A.J pojaga ning kuna onu ise on juba Gruusias tükk aega olnud, siis oli korter sünnipäeva päralt. Tee peal arutasime palju seal tuttavaid võiks olla, arvasime et mõni tensinglane ikka on. Kohale jõudes oli tuba võõraid nägusid täis, kuigi üks neist tundis mu ära. Sattusin eelmise nädala kolmapärval ülikooli peahoone ees ühe viljandi tuttavaga kokku, kes ühe neiut ootas seal. Ja just seda neiut seal sünnipäeval kohtasingi :D Eesti on ikka megaväike! Mina teda muidugi ära ei tundnud.
Seal oli üks tore lauamäng, mida eestis ei müüdagi, kuid mis mulle meeldima hakkas. Lihtne ka suht. Põhimõtteliselt on tegu sõjaga, kus peab oma lippu kaitsma, mida omakorda saab miinidega kaitsta. Sõjameestel on numbrid ja nii seal üksteist notitakse maha. Jaanus võitis! Ehk saab sellest kunagi mu esimene lauamäng? Meil pole kodus ju ühtki!
Varsti saabus ikkagi mõni tensinglane ja ka võõrastega saime juba jutu peale. Sattusin huvitavasse ringi, kus oli üks TÜ haridusteaduse tudeng, kellega koos esmaspäevast “kirjandusteaduse” ainet võtame, üks mel gibsoni fänn, ja veel paar toredat neiut. Ise ma eriti palju ei rääkinud, aga huvitav oli kuulata! See noormees jõudis ikka iga teemaga mel gibsonini! Nojah, Jaanusel olid seal peol muud huvid... Aeg lendas seal peol suht kiiresti, uskumatu! Mingi nelja-viie ajal mängiti ka üks maffia ära, uute ja huvitavate rollidega. Esimesena sai surma arst :) ebaõnn! Pärast kuute sain magama, sest enamus seltskonnast läks rongiga tartusse euroopa noorte parlamendi asjale. Minu voodiks sai üks kott-tool, mis oli tubli ja pakkus mulle umbes neljaks tunniks hää aseme.
Siis oli aeg juba Maarja ja Helen peale korjata ning Pärnusse sõita. Läks see suht hästi, jõudsime kümme minutit enne mängu algust kohale. Meeldivalt palju rahvast oli Tuleviku fännisektoris, kokku istus-seisis meid seal 12, nagu me pärast minu juures saunas kokku lugesime. Pluss veel kaks poolehoidjat, kes meie seltsis mängu ei vaadanud ja ka kaks mängijat, kes mängu lõppu tulid meie juurde istuma, kui nad olid välja vahetatud. Vapruse fänne oli ikka palju vähem ja nad olid selgelt frustreerunud. Arusaadav, sest just nemad langevad tänavu Meistriliigast välja, kui just mingit imet ei juhtu. Samas, pärast hooaja lõppu teatatakse, mis ootab ees tvmk klubi, mis on teatavasti pankrotis. Kui nad kaovad, siis saab ilmselt pärnu selle koha omale. Logistiliselt oleks pärnu kadumine halb, seal on hea lähedal käia. Pigem võikski mingi tallinna klubi kaduda, neid on nagunii juba praegu 10-st klubist 5.
Mängu me võitsime! 2-0, skoorisid viljandi oma poiss Rass ning suvel pärnule kübaratriki kütnud meie karistuslöökide spetsialist Jüri! Selle võiduga tõusime liigatabelis kaheksandale kohale. Pärast mängu tegime fännide ühispildi ja andsime Jaanusele üle tema sünnipäevakingi, milleks oli Eesti koondise sall. Kuigi Jaanus oli suht unine, jõudsime ilusti viljandimaale. Mina koju kodu ja sauna kütma ning tema linna telekast tartu mängu vaatama. Kusjuures pärast mängu antud intervjuus ütles tartu kapten, et kui nad nüüd meilt sellel laupäeval viigipunkti kätte saavad, on nad õnnelikud. Seda poleks küll oodanud! Nendega on meil omakorda kolm punkti vahet. Seega võitu oleks hädasti vaja, meie kaheksas koht pole sugugi kindel, see oleneb ikkagi teiste omavahelistest mängudest, sest juba laupäeval mängivad pärnu ja kalev omavahel.
Saunas oli tore, mõnusalt vähe rahvast. Kesköö paiku jätsin oma külalised ühte õudukat vaatama arvutist ja läksin ise magama. Tavaliselt ma ei lähe enne külaliste lahkumist magama, tiksun ikka lõpuni. Kuid seekord oleks see mõttetu olnud, pealgi polnud diivanil mulle ruumi ja ma oleks ilmselt esimese viie minuti jooksul ära kukkunud. Jaanus pani ilusti lahkudes ukse lukku ja puha. No problem!
Pühapäeva tiksusingi üksi kodus omaette. Esmaspäeval plaanisin küll tartusse loengusse tulla kuid uni sai must võitu ja jäin koju. Tagantjärgi ütlen küll, et tark otsus, kuna sain postiga kirja oma rootsi sõbralt, mille ma oleks muidu täna saanud kätte. Nüüd olen aga talle juba vastusegi postitanud. Ja tulin alles eile häälega tartusse, huvitava juhiga ja täitsa kesklinna sain! Ning täna lähen jälle häälega tagasi koju.
Kohtasin tartus oma esimese klassi klassijuhatajat, ta on nüüd viljandis õpetaja, kuid oli nüüd tartus mingil koolitusel ja poeg oli ka kuskil annelinnas roboteid ehitamas. Tore :)

No comments: