Sunday, July 06, 2008

bergeni brann vs Bodø/Glimt

Kohe p2rast liidrite koosolekut lahkusin ma laagripaigast, sest nagu juba öeldud, toimus jalkam2ng hoopis päev varem kui mina teadnud olin. Läksin staadioni juurde, enne seda sain just teada Tuleviku mängu tulemuse, mis ei teinud mind üldse rõõmsaks, sest kaotasime 1-2 oma suurimale konkurendile tallinna kalevile. Väga kahju on sellest. Olin oma kollase Tuleviku särgiga, sest Bodø/Glimt mängib kollases vormis. Olin nagu meetilk tõrvapotis selle särgiga, hull pilgupüüdja. Õnneks teadsin, et haigla on kohe stata kõrval :D sain oma tasuta pileti kätte ja läksin sinna, kuhu sellega sain. Mäng algas kell 19 kuid olin juba kuuest staadioni juures, mingi 17000-18000 inimest mahutab Branni staadion ja seal oli palju-palju rahvast punastes särkides. Siin tulebki välja esimene erinevus eesti ja norra jalkam2ngudes, kuna eestis võin ma rahulikult 15 minutit enen m2ngu algust statale minna, varem ei ole seal midagi teha. Mu juuksehari võeti ära, kuna nende arust on see relv. Aga olin seal branni toetajate alas, kuid küsisin kahelt turvatädilt, kas võin üle piirete minna B/G fännide hulka. Siis tuli üks tädi muga kaasa, et mingeid probleeme poleks. Sain oma harja tagasi ja läksin 11. väravast 6. värava juurde, üks turvaonu andis isegi oma telefoninumbri et kui teised turvad mind ei usu, siis helistagu aga talle. Turvatädi ütles, et ma olen vapper noor naine, et vastate toetajana kohalike juures hängin =) kuuendas väravas aga probleem polnud, pidin vaid seletama, miks ma just sealt sisse tahan minna, kuid ütlesin siis et olen eestist ja vastasmeeskonnas mängib kaks eestlast. Onule helistama ei pidanud. Kuna Bodø asub suht kaugel põhjas, siis fänne väga palju kohal polnud, kuid ikkagi mingi 50, väikeste lippudega. Ühtegi trummiga fänni ma seal ei näinud, fännid kasutasid ainult oma käsi ja häält. Minu taga istuvad fännid rääkisid seal juttu ja juhtusin just siis kuulama, kui nad Pavel Londakust rääkisid, et väravavaht on nende meeskonna tähtsaim mängija. Hea oli seda kuulda, kuna mäletan, et kui Londak veel Tuleviku mängis 2004 hooajal, oli ta ka tubli. Alo Bärengrub mängis ainult esimese poolaja. Aga juba kolmandal minutil Brann skooris, suht Alo aps oli see. Ja esimese poolaja üleminutitel tuli 2-0. masendav. Poolajal panin märkemid kirja, et blogi jaoks neid kasutada. Hehhehee, poolajal tulid rehadega inimesed platsile murumättaid kinni tampima :D see oli lahe! Staadionil oli kaks ekraani, kust sai korduseid vaadata, ja osad vaatasid sealt ka mängu, kui tegevus platsi kaugemas nurgas toimus. Teisel poolajal skooris kas B/G, kuid veidi hiljem oli seis juba 3-1 branni kasuks. Londakul oli väga tihe tööpäev, tegi mitu ilusat tõrjet kuid oma meeskonda kaotusest päästa ei suutnud. Mängu lõpus lisaminutitel andis kohtunik branni kasuks ka pendla, mille Londak oleks ära võtnud, kuid ta hüppas liiga hilja. Niiet lõppseis 4-1 kodumeeskonnale aga vähemalt nägin ka B/G väravat. Mängu lõpus tuli Londak fännide poole neid tänama ja hüüdsin talle eesti keeles, et ta tegi hea mängu. Loodan väga, et ta kuulis mind =)
Pärast mängu tulin tagasi laagrisse, trolli ja bussiga. Jõudsin just oma lemmiksajaks tagasi, siis kui lastele head-ööd soovime. Aeg on juba sealmaal, et kallistame kõiki lapsi enne magamaminekut. See osa meeldib mulle väga :D
Kokkuvõttes oli seal mängul käimine mulle väga huvitav ja hariv kogemus, ma jäin väga rahule!!! Tribüünid olid punased, ja otsatribüünid laulsid üksteisele. Mina sain B/G-d toetada vaid oma plaksutustega, kuna nende laule ma ei tea. Üks laule oli neil jesus christ superstari muusikali nimilaulu viisiga. Aeg lendas mängu ajal nagu siga, jube kiiresti sai kuidagi mäng läbi.
Norra bussijuhtidel on uus matemaatika, 23+23=50. Nimelt, bussipilet maksab 23 NOKi, kuid esimene trollijuht andis mulle 50-st tagasi 23, millega sain kesklinnast ilusti kooli juurde tagasi. Nii et sajanokine jäi mul alles teisipäevaseks shoppamiseks.
Mängule minekuga algas ka mu liidri 24 tundi vaba aeg, mida olen kasutanud kauem magamiseks, Marilile kirja kirjutamiseks, blogimiseks, dušši all käimiseks (tavaliselt teeme seda õhtuti kui lapsed on magama läinud), niisama omaette olemiseks. Paar korda olen üleskorrusele laste juurde läinud, et omadele kirjad edasi anda. Aga praegu tegeleb nendega Kanada JC Grant, ja nad saavad hästi läbi.
Veidi vähem kui kolm nädalat veel laagrist nende suurepäraste ja fantastiliste inimestega!!!

No comments: