Monday, March 24, 2008

mis toimus laupäeval, öösel ja pühapäeval

Laupäev algas toredasti. Veetsin paar tundi linnas raamatukogus netis. Siis sõitsime Jaanuse autoga tallinna jalgpalli vaatama. Veel tulid Mairi ja Kalmer. Arti autoga tuli veel ühe meie mängija isa, viljandi spordikooli jalgpallitreener. James oli haige sel päeval. Tallinnas liitusid meiega veel Helen, Ardo, sosku, Maarja ja mängu lõpuks ka Nils. Nii et meid, Tulevike fänne oli seal tublisti. Meil olid ju ka veel klubi värvides mütsid-sallid :P kaugelt kohe hea ära tunda. Ja pealegi oli vähemalt neli Tuleviku mängijat, kes sel päeval ei mänginud, samuti publiku hulgas mängu vaatamas. Kalmer ütles saunas eile, et kõige sydantsoojendav hetk oli pärast mängu, kui mängijad hakkasid juba ära minema, kuid tulid ikkagi meile vastu plaksutama, tänama toetuse eest. Kuigi kaotasime 1-3. Hea, et me ise värava ka lõime, pealegi viigivärava. Mairil oli ka fotokas kaasas, palusin tal hommikul see kaasa võtta. Ja ma sain isegi meie värava hektel pilti teha, kuid pildil on vaid helesinine taevas :D sest ma vajutasin ikkagi nupule, kuigi kaamer oli sel hetkel juba taevasse suunatud. Aga mulle tegelikult väga meeldib pildistada, ainult et mul pole head fotokat millega teha. Mairi omaga ma harjusin juba meie taani reisil ära ja nii ma siis seal mängul ka klõpsisin. Päris palju häid pilte tuli, ma julgen öelda. Panin need täna ka üles, neid näeb SIIT.
Pärast mängu viisime Maarja koju ja sõitsime tagasi Viljandisse, Kükital tegime peatuse. Seal ootasid meid Arti autoga reisijad, nende seas kaks Tuleviku mängijat (üks neist Mairi klassivend ja teine Jaanuse klassivend). Viljandist sain Jaanuse autoga koju, kust me tunni aja pärast tagasi Viljandisse tulime Heleniga. Kuulsin siis lähemalt talt neid nö bussijutte. Ehk siis mis toimus Tuleviku bussis kui ta nendega pärast võidumängu Kalevi vastu Tallinna sõitis. Päris tore oli kuulda.
Öösel olime aga noortega öö otsa üleval kirikus. Seda pole viimasel kolmel aastal tehtud, kuid nyyd tegime seda jälle. Ja nagu varemgi, jooksime öösel paljajalu ümber kiriku. Maha oli sadanud värske ja pehme lumi ning see oli nii mõnus! Jooksjaid oli kokku seitse, Maarja Haamer jooksis jalanõudega (ta on pime, aga talle hullult meeldib joosta) ja mina jooksin koos temaga. Mõnus värske tunne oli pärast :D aga muidu sõime, valvasime, mängisime lauamänge, laulsime, vaatasime Taize reisi ja Tuleviku mängu pilte ja mingit trummifilmi. Hommikuks oli meid umbes 12-14 alles jäänud, sest Aroni neljane seltskond lahkus mingi kahe ajal.
Kella kuue ajal läksime torni osadega, et ikka päikesetõusu näha. Aga taevas oli nii hall ja valge ja udune, et jäigi nägemata see. Aga vaade iseenesest oli ilus- valged katused ja järv. Pärast seda läks Helen rongiga pealinna, mina läksin magama. Sain umbes poolteist-kaks tundi magada, ja see kulus mulle ära küll. Siis laulsime veel, sest laulsime teenistusel ka. Ja siis hakkas üks hull naermine pihta! Mina, Anne ja Teet olime ainukesed, kes veidigi magasid sel ööl. Teised olid aga vapralt vastu pidanud. Ja kui inimene koos teistega on magamata, siis on ju kõikvõimalikud asjad naljakad. Ükskõik mida keegi ytles, tegi või nägi, ikka oli naljakas ja kui on naljakas, siis tuleb ju naerda ka. Ja seda me tegimegi. Isegi teenistusel! Ja pärast seda ka.
Koju sain ma poole kahe ajal ja keerasin kohe magama oma voodisse. Magasin kella kuueni õhtul. Raske oli tõusta küll, aga ma ei oleks tahtnud tervet õhtut maha magada, muidu oleks öösel uinumine raskendatud olnud. Näitasin siis emale ja eelmise päeva mängu pilte, sõin, vaatasin telekat. Ja siis läksime sauna. Külla tulid Jaanus, Dagmar, Kalmer ja Jaani Jürr. Vaatasime veel kord mängu pilte ja suundusime leili nautima.
Magama läksin ma kahe ajal ja magasin rahulikult 11-ni. Linna sain õnneks autoga ja tulin häälega tartusse. Häälega sõites ei tea kunagi, kuskohas sind sihtpunktis maha pannakse. Eelmisel korral sain lõunakeskuse juurde, kaugele kodust. Täna aga sain ilusti Eedeni juurde, kus ma netis olen ja pildid üles panin. Ja siis koju...

Öösel kirikus, kui oli minu pooltund valvata, sain aru, et pühad on selleks, et inimestele midagi meelde tuletama. Inimestele on seda vaja, meeldetuletamist. No tean ju minagi, et Tulevik on maailma parim meeskond mulle, kuid igal mängul tuletatakse seda mulle meelde. Ma tuletan seda endale ise meelde. Lugesin ka üht head raamatut kirikus, Philip Yancey “Jeesus, keda ma ei tundnud”. Seal on peatükk ülestõusmisest ja selle sissejuhatus oli John Irvingu tsitaat: “Minu meelest on kannatusnädal kurnav; ükskõik kui palju kordi ma oleksin ristilöömist läbi elanud, olen ma ülestõusmise pärast ikka veel mures- tunnen õudust, et sel aastal seda äkki ei juhtugi, et tol aastal seda äkki ei toimunud. Kristuse sünnist võivad heldida kõik; iga lihtsameelne võib end jõulude ajal kristlasena tunda. Ülestõusmine on aga peasündmus; kui sa ei usu ülestõusmist, ei ole sa usklik.” See kinnitas mu mõtet, et oleks päris julm, kui kristlikud pühad oleksid vabad ainult kristlastele. Ateistid ja agnostikud ja teiste usundite esindajad võiksid vabalt jõulude ja ülestõusmispühade ajal töötada. No ainult moslemi või hinduistlikes vms riikides poleks see probleem, kuna neil on seal oma usundile vastavad pühad. Aga Eestis... siis oleks enamusel need tööpäevad. Ma ei hakka seda mõtet siin edasi aretama ega õigustama. Ma tean, et nii ei juhtu ja ei peagi nii olema.

No comments: