tänapäeval ei või milleski kindel olla. alles paar nädalat tagasi olin valmis minema päevasele kruiisile stockholmi, kuid eile ytles mu kallis Marili, et see fun jääb ära. selles mõttes on mul sellest uudisest veidi kahju, sest ma oleks tahtnud sealt omale võõrkeelse uue 2008 kalendermärkmiku osta. praegu on mul taanikeelne =) ja teisena sellest, et me oleks saanud koos paadil rokkida ja üldse koos aega veeta. aga nyyd jääb selle möllamine ära, möllamine ka negatiivses m6ttes et s6it tallinna ja tagasi ja sisi järgmisel päeval jälle tagasi, kuna 29.-30.12 on ju tallinnas aastalõputurniir jalgpallis, kuhu me kambaga läheme. ootan juba seda! 10 päeva veeel ainult...
see, et ma ruootsi ei lähe, tähendab jällegi seda, et saan osa võtta kiriku nimepäevast, mis sel aastal on meil eriti pidulik, kuna m88dub 535a kiriku ehitamisest ja 15a taaspyhitsemisest. sel puhul jagatkse ka tänukirju vms, ning ema ytles, et ka mina olen saajate nimekirjas. jess! tore, kui seda, mida ma seal teinud olen viimase 7 aasta jooksul, tunnustatakse. ning juba reedel l2hen marili juurde 88seks... nii palju on millest r22kida.
see, miks rootsi reis 2ra j22b, ma ei tea. kyll aga tean ma, miks marili veebruaris tagasi saksamaale ei lähe. see muidugi ei tähenda, et ta sinna ei läheks, lihtsalt vb natuke hiljem :P selle yle on mul väga hea meel, samas tean, et marilil endal ilmselt mitte nii väga... yhe õnnetus on teise õnn, öeldakse vist.
t2na oli eksam. päris raske. hea, kui C kätte saan aga D on kõige tõenäolisem. muidugi on ka võimalus läbi kukkuda, see on alati. ja seda tean ma väga hästi... kahjuks. aga elu on selline!
kuki-muki
No comments:
Post a Comment