Saturday, January 31, 2015

Jaanuar läbi

Jaanuari viimane nädal on olnud haige. Õigemini, olen mina olnud haige. Algas see eelmise nädala laupäeva õhtul, kui kurk hakkas veidi valutama. Pühapäeval läksin ikkagi Mustamäele ppk-d tegema, kuigi oli valus rääkida. Olin ka üksi, sest norra abiline oli perekonna asjus kodumail. Pärastlõunasele teenistusele ma ei jäänud, vaid vaarusin koju. Bussilt kodu poole kõndides sain aru, et olen rohkem haige, kui ainult kurgu- ja peavalu. Kirjutasin oma hoolealuse perele kell 16 pärastlõunal, et ilmselt esmaspäeval ma kooli minna ei saa. Ja nii ärkasingi nii esmaspäeva kui teisipäeva hommikul üles tundega "matke mind koos voodiga!". Esmaspäeval käis õde külas, tõi puuvilju, köhatablette, valuvaigistist ja gripiteed. Magasin palju nende kahe päeva vältel.
Kolmapäeval mõtlesin, et võiks ju kooli minna, aga et ikka kindel olla, puhkan ühe päeva veel, igaks juhuks. Pärastlõunal võtsin kätte ja käisin toidupoes Kristiines, õe toodud puuviljad olid otsas ja tahtsin natukesekski korterist välja saada. Käisin toidupoes ära ja hakkasin kodu poole tulema, kui üks tuttav nägu Viljandist ette sattus. Rääkisime natuke, kui tundsin, et on nõrk olla. Istusin natuke, jõin mahla. Siis sain ikkagi need 5 minutit, mis koju kõndida oli, ette võetud. Nagu ma seal keskuses A-le ütlesin, siis ei ole kerge, kui ei ole harjunud nõrk olema.
Kirjutasin kolmapäeva õhtul siis kooli ja F-i emale, et neljapäeval tulen kooli. Matemaatika õpetaja juba muretses, sest neljapäeviti on meil topelt-matemaatika, ja mind oli F-i kõrvale vaja nendeks tundideks.

Kui ma varem olen ikka jala kooli läinud, kuigi bussiga saaks ka, kiiremini, siis seekord tahtsin bussiga minna. Kahjuks vaatasin liiga hilja bussiaegu, nii et läksin ikka jala. Olin hingetu, kui kohale jõudsin. Mind tervitati, küsiti, kuidas läinud on, kas olin haige, kuidas end nüüd tunnen jne. Köha oli ikka alles, ja kurguvalu. Köhin ka täna veel, nagu vana mees ja rögastan.
Koolipäev läks suht hästi. Mul jäi tunne F-i jutust, et paljudes tundides, kus just mina teda aitan töö protsessides, istus ta tihti ja passis tühja, sest õpetajad ei saanud või tahtnud aidata. Kahju!
Kuna pidin nädalavahetusel perelaagrisse minema korraldajana, siis mõtlesin, et vaatan, kuidas ma pärast tööpäeva end tunnen. Tulin koju liinibussi ja peavaluga, nii et pidin veidi magada. Haiguse tõttu nagunii korralikult öösiti magada ei saanud. 2-3 korda läksin voodisse 22.30 paiku, uinusin aga alles kell 1 või pärast seda. Ürita siis 8.30ks tööle jõuda sellise une pealt haigusest taastununa. Tegin siis ebapopulaarse otsuse laagrisse mitte minna. Põhjuseid on mitu: mul polnud ei energiat ega häält, et olla kasulik ja tubli korraldaja, Köhin öösiti ja kes teab, kui hästi ma seal magada oleks saanud, kohe pärast laagrit hakkab uus töönädal, meil pidi laagrisse tulema 2 mõnekuust beebit ja muidugi väikelapsed, keda ei tahtnud nakatada, rääkimata suurematest inimestest. Orgunnisin siis õega laagrisse unejutu raamatu ja mingid tekstid, mida ühe mängu jaoks oli vaja. Usun, nad saavad ilma minuta ilusti hakkama.
Reedel ei olnud meil tavaline koolipäev. Reaalselt toimus vaid 3 tundi. Tegelikult oli International Day, ehk paraad kõikide riikidega meie koolis, direktori kõne, tegevused 6.-12.klass vastavatel teemadel (kõik erinevad, kõik võrdsed; diskrimineerimine, tolerants jne), erinevate riikide toidumaitsmised ja lõpuks gruppides erinevate riikide külastamine, kus sai tantsida, mängida, värvida, viktoriini täita ja mida kõike veel. Siis oligi päev läbi.
Tulin koju väsinuna. Kuna laagrisse ma ei läinud, sain jätkata ppk koolitust. Reedel ma ei läinud, energiat polnud. Täna käisin, ja ikkagi köhisin seal märgatavalt. Järgmine nv on arvestused. Loodan köhast selleks ajaks lahti saada.

Homme puhkan, tõesti puhkan. Arsenali mäng on ka homme.

Wednesday, January 21, 2015

So far, so good

Esimesed poolteist koolinädalat F-ga on olnud tore. Lähen rõõmuga tööle hommikuti, sest tean ja tunnen, et olen vajalik ja kasulik, ning ei saa oma olemas- ja kohalolu pärast mingit negatiivset attitude'i!
Uued õpetajad on ka toredad, eriti matemaatikaõpetaja on tore ja abivalmis ja mõistev, sest F-i matemaatika tase on teistega võrreldes väga madal, kuid terve klass on erineva tasemega, nii et osad õpilased saavad rohkem ja keerulisemaid ülesandeid kui teised. Bioloogiatunnid on ka väga huvitavad, olen nii palju uut sõnavara inglise keeles õppinud, sest tegemist on ameeriklasega ja tema jaoks on see emakeel. Inglise keele tunnid on põnevad, kuigi õpetaja tundub mulle kõige pinnapealsema inimesena üldse selles koolis.
Uus klass on ka super, olen nii rahul, et F just seal klassis on. Õpilaste hulgas on nii palju erinevaid riike, nii et vene keelt kuuleb harva, mitte nagu eelmises, kus peaaegu pooled on venekeelsed õpilased. Ja õpilased on ka vahvad. Algul ikka vaadati, et kes see uus poiss F on ja miks tal abilist (mind) vaja on, kuid mingit kiusamist ei ole. Kahjuks mitte ka sõbrustamist.

Igatahes olen rahul ja ka F-le meie kool meeldib. See on väiksem, lärmi on vähem kui ta eelmises koolis kodus. Kuid teemad ja õppemeetodid on talle veel võõrad, siis on ta püüdlik ja kohusetundlik. Näiteks täna kehalise kasvatuse topelttunnis, kuigi see aine talle ei meeldi ja ta pole eriti tugev selles, siis ta püüab ja teeb kõike kaasa nii, kuidas oskab. Koolinädal lõpeb tal reede pärastlõunal draamaga, ja ka seal toimunu pärast olin ta üle rõõmus, kui hästi ta hakkama sai ja ma nägin, et see meeldib talle. Great success!

Eelmine nädalavahetus oli mul ppk koolitus ja seega tundi ma ei pühapäeval ise ei teinud, kuid sel pühapäeval jälle. Järgmine nädalavahetus olen perelaagis. Ja siis ongi juba veebruar!
Pühapäeval käis õde ja õemees külas, vaatasime Arsenali võidumängu ja sõime hiina toitu. Esmaspäeval käisin norrakate ja ühe sakslasega töö juures väljas söömas, sest üks norrakas jõudis alles esmaspäeval tagasi Eestisse. Nii tore ja naljakas oli :) sain ka oma kingi Sondrelt: Poomi raamat, spetsiaalse pühendusega Arsenali fännile!

Sunday, January 11, 2015

Puhkus läbi

Homme tagasi tööle. Tuleb pikk ja pingeline nädal, kujutan ette. Lisaks tööle uue õpilasega on paar muud kokkusaamist ja plaani, pluss koolitus reedel-laupäeval. Homme pean varem ärakama ja kooli minema, et F-ga kohtuda. Kuna klassijuhatajat pole terve nädal, olen mina ka see, kes vajadusel infot jagab klassile enne tundide algust. Ja muidugi pean vaatama, kuidas uus õpilane kooliellu integreerida, kõik vajalikud asjaajamised tehtud saaks ja koolitundideks vajalikud õpikud ja äpid kätte saaksid. Olen enesekindel, kuna tunnen juba kooli ja õpetajaid ja süsteemi, D-ga oli natuke keerulisem, mõlemad pidime õppima ja harjuma jne.
Kolmapäeval on kokkusaamine perelaagri osas, et mis mänge ja tegevusi teha lastele. Neljapäeval saan lõpuks IMAX kinno minna, ja nv-l koolitus. Ppk-d pühapäeval ei tee, puhkan.

3 nädalat jõuluvaheaega möödus vahvalt. Täna on esimene öö, mis ma oma korteris 20.detsembrist alates viibin. Muidu olin maal ja õe juures. Vahepeal sai küll korteris käidud, riietel ja vajalikel asjadel järgi. Netis ka. Sest vahepeal oli 3 päeva, kus netti peaaegu ei olnud! Nimelt, sünnipäeva hommikul enne kella 9-t kasutasin õe korteris wifit, et õnnitlusi lugeda. Kui kinost otse sinna tagasi läksin, siis oli ruuter juba töötamise lõpetanud ja alles täna sai selle korda. Nii sain ainult kasutada õe iPadi, et lugeda FB-d, Postimeest, jalkatulemusi vaadata ja soome kanaleid vaadata. Oma peamist kahte meili ei saanud seal lugeda ega scrabble'it mängida. Sünnipäeva õhtu möödus seega nagu poissmeestel: vaatasime jalkat (Arsenal võitis), sõime pitsat ja jõime õlut-siidrit! Ja mängisime lauamängu pärast jalkat.
Päev pärast sünnipäev käisin paariks tunniks korteris, et Fb sõnumitele vastata. Teate, sünnipäevad olid palju rahulikumad üritused enne sotsiaalmeediat, nt enne Orkuti ja FB-d! Ja nagu ikka, jätsin ainukeseks kontaktivõimaluseks selles meediumis kirja kirjutamise. Neid tuli mingi 100 ringis. Oli ka paar kõnet ja laulmist, sms-e. Postiga sain eile kätte Norrast ühe hilinenud sünnipäeva- ja tänukaardi! Kui FB jälle lahti tegin, tuli ikka paar õnnesoovi sinna, panin uuesti kinni ja lahti tehes tuli taas paar soovi sinna. Esimese õnnesoovi sain kesköölt isalt telefonikõnega.

Kuigi õde tuli tagasi, olin ikka tema juures, seltsis ja tore oli ju. Tene tuli ka kolmapäeval. Seltsis segasem!
Neljapäeval läksin Tartusse. Käisin juuksuris, sain endise kollegiga kokku, käisin endise töö juures lastel ja kasvatajatel külas ning tahtsin oma asjad ära tuua. Autot selle viimase jaoks ei leidnud, aga C-l sai ikka külas käia oma endises ühikas. Töö juures ei ole asjad paremuse poole läinud, pigem hullemaks. Aga lapsi oli nii hea näha, sain paljudega tegeleda, mitte ainult ühe kindla lapsega, nagu siis, kui tööl oleksin olnud. Ja lastel oli ka hea meel mind näha, sain paar tugevat ja siirast kallistust! Veebruaris saan uuesti minna, kui mul jälle vaheaeg on.
Tartu on ikka meeletult tore linn!

Tartust läksin häälega Viljandisse. 3 autot ja kohal olingi :) vaatasin, kuidas maja edeneb, sain saunas käia ja emal oli sünnipäev. Vennalt sain ka kingituse tagantjärgi. Reede õhtul käisin Viljandis ööklubis noorpaariga. Meie eesmärk jäi täitmata, kuna kella 2.30ks polnud lubatud esineja veel laval ja me tulime ära. Jope haiseb siiamaani natuke suitsu järgi. Pühade ajal juhtunust me ei rääkinud.

Friday, January 02, 2015

Perfect storm

Mida muud ikka tormi ajal teha, kui olla tubane. Ja mu valutava jalaga ei taha eriti õue minna. Uusaasta ööl hakkas sääremari valutama, nagu kramp oleks, kuid venitada on seda väga valus. Täna õhtu poole on juba leebem, ehk homme saab juba normaalselt jalad alla.

Jõulud maal olid ühelt poolt toredad ja rahulikud, kuid teisel pühal läks asi käest ära, nii et kui plaanipäraselt 27ndal tagasi Tallinna tulin, oli hea meel sealt ära saada. Nägime pere mõlemalt poolelt, sest olime isal külas enne pühi ja ema poolt tädi võõrustas meid 24ndal. Sain natuke maja ehitamisel käed külge panna ja saunas käia.

Aastavahetuse veetsin ikka Kertu perega, kuid läksime nende sõpradele Vaida lähedale külla. Kokku oli seal 6 last, vanuses 3-15 ja 6 täiskasvanut. Lasime ilutulestikku, põletasime säraküünlaid, vaatasime telekast programme, mängisime lauamängu, sõime ja jõime ning olime rõõmsad. Magama sain tol ööl pärast kella 4, magada lasti umbes 11.30ni. Ja ega me siis kohe ära tulnud, vaid nii, et kella 17ks Kertu juures Arsenali kaotusmängu saaks vaadata, ja siis vaatasime veel ühte filmi seal koos. Siis sain kassi juurde koju tulla. Õde pidi algul täna tagasi tulema, aga tuleb pühapäeval. Mul on hommikul pereteenistus, pärastlõunal traditsiooniline sünnipäeva Kääbiku film kinos ja siis õega sööma.

Nii et olen suht palju ainult kassiga koos olnud, telekat vaadanud ja Scrabble'it mänginud. Magama olen läinud kella 1 paiku enamasti. Õnneks ei pea esmaspäeval tööle veel minema :) lisanädala plaanid hõlmavad endas Tartusse ja juuksurisse ja maale minekut. Ja Kosmose kinno Kääbikut vaatama, nii nagu PJ seda mõtles, IMAXi formaadis :D nädala sees on odavamad hinnad lihtsalt.

Head uut aastat!

Wednesday, December 24, 2014

Jõuluks koju

Olen omadega jõudnud maale, jõuludeks. Pärast pühi tagasi Tln, aga jaanuari alguses ilmselt jälle paariks päevaks maale.
Paar viimast nädalat tööl läksid päris hästi. Ma ei tea, kas mulle ainult tundus, aga mu hoolealune hakkas minusse paremini suhtuma, kui teada sai, et need on meie viimased päevad koos. Viimane, nö arvestuste nädal oli tegelikult raske, kuigi tööpäevad kestsid ainult kella 14-ni. Aga ma olin ta üle uhke, ta sai enamus asjadega tublisti hakkama, kuigi osad asjad jäid tegemata hoolimata sellest, et tal oli minu nädalat aega neid teha. Eks ma teda kooli peal ikka näen ja teisi 7ndikke ka.
Kutsusin õe ka meie kooli jõulupeole, või noh etendusele, mida õpilased esitasid. Proove vaadates ei kujutanud ma ettegi, kuidas nad selle tehtud saavad, aga reedeks oli kõikidel tekstid pead, liikumised selged jne. Klassika ju, et proovis läheb kehvasti, päris esinemisel suurepäraselt :)

Reedel oli ka kooli töötajate jõulupidu, kust puudus ainult 5-6 inimest, kokku oli meid ikkagi üle 30 kohal. Sõime. jõime, ajasime juttu ja siis hakkas kingitustega jama pihta. Igaüks tõi kingituse, kuid selle jagamine on neil keerulisem. Nimelt loostakse järjekord, ja igaüks valib siis endale meelepärase paki. Või kellegi teise kingituste seast. Minu järjekord oli 2., ja valisin alguses paki, milles oli 2 käsitööõllet. Varsti võeti see mult ära ja valisin uue paki, milles oli hunnik DVD-sid. Selle kingiga on nii, et max hind on 10 eurot, aga võib ka midagi kodust võtta kaasa. Mulle tundus, et selle puhul oligi midagi uut ja vana kokku pandud. Igatahes on mul nüüd Buffy esimene, teine, kolmas ja seitsmes hooaeg, X-failide seitsmes, ER-i esimene ja Shrelocki esimene ja teine hooaeg (Freemani ja Cumberbatch'iga) olemas :) Sealt sain normaalsel ajal tulema, sest alustasime juba kell 13.

Laupäeval olid mul norrakad külas, vaatasime Rapuntslit ja "Once" filme, sõime ja olime rõõmsad. Sealt läksin mina edasi Raekoja Platsile, sest Tene oli oma tantsurühmaga esinemas jõuluturul. Ja siis läksin õele ka natukeseks külla.
Pühapäeval sain küüdiga tasuta Viljandisse, onu B-ga autoga maale ja siis Kõppu kontserdile. Jube jahe oli kirikus, aga laulud ja Teedu tekstid tegid südame soojaks. Nii mõnus ja ilus oli. Mu endine klassijuhataja oli ka kontserdil, ajasime natuke juttu temaga. Kokku vist mingi 30+ inimest. Koju jõudes vaatasime, kuidas Viljandi käsipallurid Karikavõitjateks tulid finaalis. Üks mu lapsepõlvetuttav mängis ka, ta muidu varem mängis tükk aega Soomes ja võitis seal karikaid, nüüd on tagasi kodulinnas. Üks jalgpallur tuleb ka tagasi kodulinna Tuleviku eest mängima :) Arsenal tegi õnnetu 2-2 viigi Liver Failure'iga, olime veel lisaminutite ajal võidus kinni, aga siis see slovakk, kellele Giroud peale astus ja kelle lappimise pärast üldse 9 lisaminutit anti, lõi nurgalöögist ära. Õhtul sai veel sauna ka.

Esmaspäeval läksin Pärnusse, isale külla. Ta oli vanaema korterist vaase, pilte, fotosid ja ehteid toonud, mida saime soovi korral endale võtta. Sain teada, et mu vanaisa on Viljandimaal sündinud, 3a Siberis vangis olnud ja nägin pilte, kus tema ja vanaema noored olid. Mul on nii kahju, et ta nii vara ära suri, ta oli nii hea vanaisa ja ma ei saanudki teda paremini tundma. Või kuulda lugusid tema elust, nii Siberist kui metsavennaks olemise aegadest. Igatahes, kui õe ja tema mehega tagasi sõitsime, siis pisar tuli küll silma. Mitmel põhjusel.
Maale jõudes sõime jõulutoitu ja mängisime kaarte. Sauna sai ka. Eile õde läks tagasi pealinna ja ka minu tuju läks veidi alla õhtul. No ei oska kuidagi maal õigesti olla ja istuda ja astuda.
Täna käisin vanaemaga sauna, õhtul lähme vennaga tädi juurde jõululauda. Vanaema kinkis mulle raamatu, mida väga tahtsin, Mart Poomi eluloo :D so far, so good.

Saturday, December 06, 2014

Tuuliseks kisub

Nii, nüüd on kindel, et esmaspäevasest koosolekust ei sõltu enam see, mis minust jaanuarist saab. Saab seda, et saan uue hoolealuse uuest aastast. Oma praeguse anname portugali mehele, kes seni ühe teise poisiga töötas, kuid ta on seda minu praegust last tundides näinud ja teab päris hästi teda, kuigi mingit infot pean ikkagi veel jagama talle. Ehk sobib talle meessoost abiline paremini, sest minul ei ole nende 3 kuu jooksul temaga seda head sidet tekkinud, ja ehk on meile mõlemale uus inimene parem.
Kuna neljapäeval oli D-l (praegune hoolealune) eriti halb päev, soovitasin tal reedel koju jääda. Pere oli nõus. Mina läksin aga ikka koolimajja, kui esimene paus on. Sain teada, et just samal päeval tulevad uue õpilase vanemad koolimajja, majaga tutvuma ja pabereid korda ajama. Ja mina sain ka nendega kohtuda ning nende pojast rääkida. Tundsin end palju paremini ettevalmistunud pärast oma esimesi kuid seal koolis. Septembris olin ju isegi alles roheline ja mu mentor rääkis peamiselt, seekord sain üksi rääkida. Näitasin tunniplaani ja e-kooli, mida just meie kasutame ja sain infot nende poja eripärade kohta. Tean juba praegu 2 tundi, kus mind juurde pole vaja. Sel ajal, kui teistel on keeletund, töötan mina üks-ühele temaga matemaatika vms kallal. Ja nad jäävadki ainult selleks üheks poolaastaks meie kooli. Ta noorem õde tuleb ka samasse kooli.
Sellega seoses saan uue klassijuhataja, klassikaaslased ja ka uued õpetajad, osad jäävad samaks. Osasid õpilasi tean ka juba 8.klassist, pr.keele tundides on meil 3 tk sealt.

Nüüd 2 nädalat, mis veel jäänud on, tulevad kiired. Esmaspäeval on meil D perega koosolek (kusjuures tal ja ta uuel assistendil on sama nimi, nii et D ruudus!). Neljapäeval-reedel asendan oma mentori tunde, kes ise välismaal näidistunde annab koolis, kuhu ta vist sügisest tööle läheb. Siis jõuluüritused ja eksamid viimasel nädalal.

Pärast edukat koolipäeva läksin kodupoole. Minu toa akna all üle tee on kohvik, kus olen varem ainult ühe korra käinud, kui Merkaga korterit vaatasime septembris. Mäletan, et väga odav ei olnud. Aga mõtlesin, et lähen ikkagi. Päevapraadi saab ju odavamalt ka. Astusin sisse ja nägin üht endist Tuleviku ja Flora jalgpallurit. Ta mängis meil siis lühikest aega, kui mina alles aktiivseks fänniks hakkasin. Kommenteerisin ka, et "jalgpallurist ettekandjaks", ta vastas, et siin jaksab vähemalt joosta :)
Siis sain natuke aega kodus olla, kust tuli nii positiivne kui negatiivne jalkauudis. Positiivne, et Viljandust pärit mängija sai Norra kõrgliigasse mängima :) selle norra vabatahtliku noormehe koduklubisse, nii et jagasin kohe ka temaga seda uudist. Negatiivne see, et kokkuleppemängudes osalejad said karistused. Nimekirjast leidsin mitmeid oma lemmik-klubi(de) mängijaid, 2tk vanast farmklubi Tulevikust ja 4 FC Viljandi ajast. Pettumus oli suur, ütleme nii!

Nüüd olen maal, nägin ära 3 akent, mis majale juba külge on saanud, 6tk ootavad veel oma järge, pluss keldri- ja wc-aken. Maja on mõnusalt soe, eile sai kuuma sauna ja täna lähen tädi sünnipäevale. Mõnus puhkus maal enne pingelist 2 nädalat.

Thursday, December 04, 2014

Uued tuuled?

Teate, palvetamine töötab päriselt ka :)

Üks mu lemmikasju pealinnas elamise juures on kord kuus teisipäeviti Nõmmel toimuvad Piiblitunnid ühe soome evangelistiga. Septembris käisin eestpalvel, et leiaksin parima elamise omale. Leidsin. Üle-eile oli jälle Piiblitund, käisin töö pärast eestpalvel, sest see ei ole kerge töö. Kahjuks ei ole mul oma hoolealusega tekkinud head klappi ja usaldust. Ja kui teisipäeval palvetasin T-ga, siis kolmapäeva hommikul tööle jõudes rääkisin oma mentoriga võimalikest muutustest. Kui midagi täpsemalt selgub, annan teada. Esmaspäeval peaks midagi selgemaks saama.
Muidu ootan jõuluvaheaega. Järgmised kaks nädalat tulevad rasked ilmselt, sest väsimus jõuab kõikidele kätte, nii õpilastele kui õpetajatele, viimased ülesanded ja projektid on vaja ära lõpetada.

Sel nädalavahetusel lähen maale, igatsen sauna ja tahan majaehituse kulgemist näha. Järgmine nädal ja selle vahetus tuleb kiire, sest Kääbiku kolmas film tuleb reedel kinno, laupäeval on Mustakal jõulupidu, õhtul Kertu pidu, pühabal kontsert.
See nädal olen igal õhtul kuskil koosolekul või -olemisel käinud ja õel külas, kuid täna, kui töö varem lõppes ja midagi ees ei olnud, on korter jahe, sest vahetatakse katelt. Vähemalt pole -20, nagu nädala alguses! Kahju, et lumi ära sulab ja soe püsib. Jälle vist mustad jõulud tulemas...
Kääbiku ja The Crucible'i filmide kinnotulekute tõttu on praegu RA doos igapäevaselt päris suur, ikka mingi uus intervjuu või artikkel. Kuigi küsimused kipuvad samad olema, jälle. Keegi midagi originaalset ei viitsi välja mõelda.

Homme on mul vist 50-60 vaba päev, ei tea veel.

Sunday, November 30, 2014

Novembrist ka midagi

Viimasest pikemast postitusest alates pole ma Viljandimaal käinud, peaaegu igal nädalavahetusel olen jäänud pealinna. Novembri keskel oli Tartu lähedal CISV laager ka, mis oli nii äge. CISVi üritused on alati nii toredad, olen seal õnnelik. Järgmiseks suveks saan kandideerida 14-aastaste laagrisse Soome. Pühapäeviti ikka ppk või pereteenistus Mustamäel.
Vahepeal tegime ühele norrakale üllatus-sünnipäevapeo. Oleme käinud koos ka jalkat vaatamas, nii pubis kui Flora mängu statal. Uuel hooajal saame Tulevikule ka kaasa elama minna, tõusime üleminekumängudega meistriliigasse. Reedeti tavaliselt noortekad, kas Jaanis või mujal. Sel reedel käisin Rannamõisas noortekohviku üritusel.
Tuutordamine lõppes mul Novmebri alguses ära, sest poiss jäi koduõppele. Millest on jube kahju, sest võitsin ta usalduse ja ma igatsen teda ning loodan, et tal läheb kõik hästi. Kuulsin, et ka tema igatseb mind. Mõnikord saadan ta noorema õe või isaga pärast kooli tervitusi.
Tööl läheb muidu hästi, aga väsimus pikkadest koolinädalatest hakkab kohale jõudma, juba ei jõua ta igas tunnis maksimaalselt käia. Eelmine teisipäev läkski ta kell 10 koju, oli eriliselt halb päev. Nii oli ka mul vaba päev, läksin õe töö juurde, kuhu oli kogunenud kaheks päevaks kirikukogu, uut peapiiskoppi valima.
Eile olin sünnipäeval, sõber Nils tuli Norrast kodumaale juubelit pidama. Nalja sai palju, kuigi pidin varem ära tulema, sest täna oli selle aasta viimane ppk.
Järgmine nv saan maale minna, üle pika aja. Siis on enne vaheaega veel Mustamäe jõulupidu ja Kertu sünnipäev, ja koolis toimub ka igast asju. Õde käis mul ükspäev koolis külas pärast tunde, näitasin maja ja tutvustasin osadele õpetajatele.

Talv on kohal, lume ja külmakraadidega :) nii äge!

Friday, November 28, 2014

Nâide

Üritan nâdalavahetusel siia midagi asja
Ikku kirjutadda, praegune tekst on nâide sellest, kuidas mul iPadiga trykkimine kulgeb. See tekst on paranddamata. Nagu nâha, siis d klahv on eriti tundlik mul, ja yritan seda jâlgidda. Ja tâpidega a saaminer on ka mureks. Kui saan, yritan vâltidda selle tâhedasõnadde kirjutamist. Alati ei õnnestu. Ja tyhik ka alati ri funka.

Saturday, October 18, 2014

Augutäide

Peaaegu kuu aega viimasest postitusest, wow.
Põhjuseks peamiselt Interneti puudus. 1.oktoobril kolisime Merkaga Uue Maailma linnaossa, ja neti saame alles uuel nädalal. Seni olen netis peamiselt töö juures, kuid mitte oma läpaka, vaid töö juurest saadus iPadiga. Seega minu netiaeg lõpeb kell 15.30. Ja oi kuidas mulle ei meeldi selle asjanduse peal trükkida! Eriti eesti keele täpitähtedega teksti. Ja meil mõlemal on olnud päris kiire, et pole aega olnud minna ja netilepingut teha. Korra üritasime, kuid tuli välja, et see pakkuja ikka ei sobi meile.
Elu Koidu tänaval on mõnus :) vana puumaja, kriuksuvad põrandad, vaikne piirkond, kesklinnale lähedal. Olen enam-vähem ka paika saanud oma igapäevased marsruudid kodust välja ja tagasi. Õe juurde ja sealt tagasi saan kõige paremini rongiga, kusjuures :) nii tore. Tööle saan jala minna, 20 minutit jalgsi, pole paha ju.
Külas on mul käinud vähesed: Teet, õde ja Tank oma inglasega oli EEstis. Annaleena on Eestis ja tuleb vist esmaspäeval külla. Aga soolaleivakas tuleb ka varsti, pärast vaheaega.
Jep, mul on praegu nädalane vaheaeg. Lähen maale (oi, kuidas ma sauna igatsen!) ja Tartusse. Annaleenat oli nii äge näha, ta töötab Norras samas kohas, kus mina olen kahel korral olnud, nii et saime ühistest asjadest ja inimestest rääkida. Nii tore on!

Töö juures läheb heasti. Iga päev on erinev eelmisest. Tuutoriks olemine on ka paika loksunud, nii et kolmapäev ja reede on vabad. Teistel päevadel lähen Piritale pärast kooli pooleteiseks tunniks. Õnneks saan sealt bussiga otse koju. Olen aru saanud, et minu tuutoriks olemine sellele poisile ei olegi kõige tähtsam, vaid midagi muud on tähtsam.
Olen alustanud ka pühapäevakooliõpetaja tööga. Esimene kord eelmine nädal läks päris hästi. Homme vist nii libedalt ei lähe, sest norrakaid pole ja ma olen vist ainuke täiskasvanu. Aga eks näis :) eelmine kord oli 11 last kohal.
Vahepeal käisin ka Tartus, ühikatuba üle andmas. Osa asju on veel C toas, mõned neist ootavad maale, teised Tallinnasse viimist. Neljapäeval lähen aga Tartusse, noortejuhtide seminar on, aga lähen päev varem juba sinna.

Aeg-ajalt on küll tunne, et mulle ei meeldi Tallinnas elada, aga saan hakkama. Hea on õhtuti koju minna. Korter näeb järjest rohkem kodu moodi välja ja ma tunnen end seal hästi.

Sunday, September 21, 2014

Kolima!

1.oktoobrist saame sisse kolida :) asukoht on super, vaikne ümbruskond, kesklinn lähedal, tööle-kooli meil mõlemal lähedal minna. Korter on ka ilus, ruumikas, köök on kena, mõlemal oma tuba, külalistele on ka ruumi. Üle tee on superhubane kohvik, kus käisime täna juba, kohvitassi taga arutamas. Lahkudes nägin üht Flora jalgpallurit, kellele eilse võidu puhul õnne soovisin. Random!
Mööbliga on natuke vaja kombineerida, üht madratsit/voodit on vaja veel, ja paari riidekappi või stanget, kuhu riideid panna. Mina saan vist veidi väiksema toa, aga Merkal on vaja kirjutuslauda ja ta saab selle toa. Mõlemad juba kujundame mõttes oma tube! Nii äge! Uut aadressi jagan ka, aga kes tahab, küsigu aga.

Uuest tööst

2 esimest nädalat uues töökohas on möödas. Sellest nädalast olen ka tuutor ühele poisile, nii et saan kahest kohast palka. Mõlemal poisil on enam-vähem sama diagnoos, aga nad on nii erinevad, nii et ka see aeg, mis ma mõlemaga koos veedan, on väga erinev. Poisid on D ja G.
D-ga olen kaasas tundides, va kehaline kasvatus. Esimesed 2 nädalat olen natuke rohkem vabadust talle andnud, sest teda ajab mõnikord minu kohalolek närvi. Kuid pean vist varsti hakkama teda rohkem pushima, et ta jõuaks teisega sammu pidada tundides. Ja ehk tunneb ta end minuga varsti mugavamini ka, et ei protesti enam. Samas pean tundides tähele panema, et talle ülesandeid ja juhiseid selgitada õigesti. Algajate prantsuse keelt võtab ta ka, nii et ehk jääb mullegi midagi külge :)
Kui D-ga on enamu mu tööajast istumine kell 8.40-15.30 (neljapäeviti 14.45ni), siis G-ga pärast tunde see 2h on palju intensiivsem. Sest oleme ainult kahekesi ja ma pean teda reaalselt midagi tegema panema. Pean tähele panema, mida ma ütlen ja teen ja luban. Vaidlust on palju. See nädal saime ainult mõnel päeval midagi asjalikku kooli jaoks teha. Enamuse ajast oli üksteise tundmaõppimine, piiride paikapanemine, kompamine, vaidlemine ja isegi maadlust. Esimesel päeval oli üldse tegemist, et ta minuga räägiks ja otsa vaataks. Ta ju teab, mille jaoks ma seal olen, kuigi olen üritanud vältida sellest rääkimist kui tööst, mille eest ma ta vanematelt palka saan. Reedel lõppes meil see kõik suure segadusega ja frustratsiooniga. Vaatabs, kuidas homme sellega tegeleme. Üritan mitte asju isiklikult võtta ja teda mõista, mitte hukka mõista.

Tööpäev hakkab mul kell 8.40, nii et praegu saan 8.18 kodust välja minna ja ilusti kooli jõuda. Eile, kui Sondrega (Mustamäe kiriku norrakast vabatahtlik selleks aastaks) Kadrioru statale jalutasime, läksime ka mu koolist mööda. Tuutordamine lõpeb 17.15, kuid uuest nädalast vist hakkan tal kodus seda tegema, nii et jõuan edaspidi veelgi hiljem koju.
Koju. Jah, uuel nädalal loodan kolida ära oma ajutisest peatuspaigast, kust vähemalt üks inimene juba ootab mu väljakolimist pingsalt! Sattusin reedel ühele kooli kontoritöötajale mainima, et otsin üürikorterit. Ta pakkus siis oma korterit, mis elaniketa seisab. Täna lähme Merkaga seda vaatama, nii et on lootust saada varsti kolimis-uudist :) Olen praegu 99% kindel, et sinna kolime, ilma, et ma oleks seda vaatamas käinud. Sest hind ja asukoht on super, omanik on ka tuttav ja üldse on mul selle koha pealt hea tunne. Nii et varsti hakkan oma uut aadressi jagama, ma loodan!

Eelmine nv olin Tartus. Nii hea oli seal linnas olla, nii kodune ja õdus, hoopis teine elu on seal. Jalkat käisin ka vaatamas oma fänni-seltskonnaga, kus ei ole ainult Arsenali fänne, vaid teiste klubide omi ka. Ja pärast käis Eva mul külas. Rääkisime tööst tugikas ja lastest, ja ma rääkisin oma Londonis käigust ja Hamburgi laagrist suure õhinaga. Õhtul pakkisin asju, koristasin ja sorteerisin. Pühapäeval käisin oma kirikus. Jälle oli nii hea olla seal! Õhtuks jõudsin tagasi Tallinna ja üht tuba vaatamas käia. Hind ja asukoht jällegi ideaalsed, aga mitte tingimused.

See nädalavahetus olin Tallinnas. Reedel suht otse töölt õe kiriku noortekale. Meid oli vähe, aga olemine oli ikkagi väga mõnus ja arutelu oli väga inspireeriv. Eile viisin Sondre Eesti liigat vaatama. Ilm oli ilus, vastasseis ka põnev. Paide läks 7.minutil ette, poolaja lõpus Kalju viigistas ja alles lõpus pani tasemevahe lõplikult paika. Aga ega kuni viimase 2 väravani polekski aru saanud, et üks on profi- ja teine amatöörmeeskond!
Pärastlõunal käisime pubis Arsenali võidumängu vaatamas. Ma ennustasin kohe, et võidame 3-0. Ja nii skoorisimegi 3 minuti ja 12 sekundi jooksul 3 väravat, viimane neist ilus omavärav. Özil pani ka kriitikute suud kinni oma värava ja assistiga! Ööseks tulin õe korterisse kassi toitma ja paitama, sest õde on maal. Tahaks ka sauna!

Lõpetuseks veel veidi tööst. Mu lemmikpäevad on kolmapäevad, siis on mul 2h vaba aega keset tööpäeva. Neljapäevad on nagunii lühemad. Reedeti saaks ka 2h varem ära, aga pean siis ootama G tuutordamist. Uuel nädalal kolmapäeval päris tööpäeva pole, ma ei teagi, kas pean kohale minema, või kui pean, mida tegema. Reedel sõidan Riiga, siis pean tuutori asja ära ütlema selleks päevaks. Tundub, et reeded hakkavad kõige keerulisemad olema G-ga, sest ta on koolinädalast väga väsinud.
Veebruaris on meil mingi lisavaheaeg, plaanin siis Hispaaniasse minna. Aprillis on ka vaheaeg 1 nädal, jõulude ajal on 3 nädalat vaba. Juunis peaks kindlasti Saksamaa tiiru ära tegema, Marilile külla, ehk saan ka Hamburgist läbi hüpata samal ajal.
Koolimajja sisse astumine on alati nagu CISVi laagrisse sisse jalutamine, kõik need lipud ja erinevad inimesed :) õpetajad, kelle tundides igapäevaselt olen, on inglismaalt, portugalist (juba varasemast mulle tuttav, muideks, 2008.a Praha festivalil käis Eestis TS-ga!), pr.maalt ja Eestist. G õpetaja on Jaapanist :) Klassis on mul lapsed soomest, ameerikast, jaapanist ja venekeelsed. Vene keel on meil väike probleem, sest muidu peaks ISE (kooli lühend) töökeel olema inglise keel. G-ga saan ka eesti keelt rääkida. Ootan juba põnevusega, kaugele ma nii D kui G-ga jõuan järgmiste päevade ja nädalate ja kuude jooksul.

Wednesday, September 10, 2014

Londonist

Vallutasin eelmine nädalavahetus oma 17. Euroopa pealinna, suurima, kus seni käinud olen - Londoni! Olin seal 3 päeva ja ööd.
Neljapäeval kohtusin oma hoolealusega, kellega hakkan igapäevaseid koolipäevi koos veetma. Selles mõttes ei saa minu töö siis otsa, kui ta on kooliellu tagasi integreeritud, vaid see on jätkuv töö, iga päev.
Reedel käisin veel viimaseid sisseoste tegema reisi jaoks ja raha vahetasin eelmisel õhtul. Lend läks hästi, jõudsin "The Crucible"'i kolm vaatust läbi lugeda, et end nähtava etendusega rohkem tuttavaks saada. Kevadel lugesin ka juba ja oli võimas lugemine.
Kuna eestlane, kelle juures plaanisin peatuda, sõitis ise linnast ära, pidin uue koha esimeseks ööks leidma ja selleks osutus ühe Hamburgi laagri poisi kodu :D kuna jõudsin suht hilja linna ja õigesse kohta, ei näinud ma teist inglise poissi laagrist, sest ta sõitis Hollandisse. Lennujaamast läksin bussiga linna, buss jäi 30 minutit hiljaks. Siis pidin metroojaama üles leidma, laenatud Oyster kaardile raha laadima ja metrooga õigesse peatusse jõudma, ühe ümberistumisega. Sain hakkama ja siis oli juba Oliver oma isaga mul vastas :)
Imeilus kodu on neil, mitte tüüpiline inglise kodu, sest mõlemad vanemad on Hollandist pärit. Neil on pereäri, moeloojad :) Oliveril on ka nooremad õde-vend, punapead. Väiksed jutuajamised ja sain magama minna. Maja tahant läheb raudtee. Ja kuna liiklus on tihe, oli neid ronge päris tihti kuulda, aga ma olin väga väsinud, nii et ei lasknud end häirida neist.
Hommikul läksime linna, sest neil oli järgmise aasta kollektsiooni kataloogi jaoks pildistamine. Kohal oli modell ja fotograafid, mekarid ja riided-kingad. Päris glamuurne :) kui meik-soeng oli otsustatud, läksime ühte klubisse (mitte ööklubi, vaid oma liikmetele) lähedal hommikust sööma. Väga fancy oli! Käisime Oliveriga fotoputkas pilte tegemas. Jätsin oma pagasi ka sinna, sest mu öömaja oli seal lähedal ja H sai sellele ise järgi minna, et ma ei peaks pagasiga teatrisse minema.

Mina sain aga enne etendust kokku eesti tensinglase Teelega. Meenutasime vanu aegu ja rääkisime oma praegusest elust, vaatasime Londonis natuke ringi ja sai paar turistikat ka tehtud. Ilm oli ilus ja kuiv. Kella 14 paiku olimegi teatri juures ja jätsime hüvasti. Sain kätte oma pileti ja jätsin oma kingituse lava taha. Istusin teises reas.
Etendus oli imeline! Ma unustasin täiesti ära, kus ma olen, kui seda vaatasin! Alles siis tuli meelde, kui pärast mõlemat vaatust inimesed mu ümber hakkasid inglise keeles rääkima, tuli mulle meelde, kus ma olen! Nii palju mõtteid tekkis seda etendust vaadates. Ja täitus üks minu unistus, sest nägin oma lemmiknäitlejat tegemas tööd, mida ta naudib. Ei olnud mingit ekraani vahel, mitte mingit võimalust edasi või tagasi kerida vms. Terve näitlejate trupp oli suurepärane, mitte ainult RA! Ja kui tagasilennul viimast vaatust lugesin, oli mul etendus täpselt silme ees ja kõrvus, kui neid ridu ja rolle lugesin!!! Kõige lähemal oli etenduse ajal härra RA vist 2-3 meetri kaugusel sealt, kus oli minu istekoht.
Pärast esimest vaatust pidin märkmeid tegema, et olulised nüansid meelest ära ei läheks, sest teises vaatuses läksid asjad eriti intensiivseks. Kui see etendus välja kuulutati, siis fännid hakkasid paluma, et seda filmitaks, sest kõigil ei olnud võimalus Londonisse seda vaatama minna. Ja päev hiljem tuligi uudis, et see nädal filmitaks see üles ja on võimalik seda DVD-l osta! Arvake ära, kas ma tahan seda DVD-d omale, või mitte! Siis saan seda teistega vaadata, kellel huvi on :D

Pärast etendust läksin üle tee raamatupoodi, kus oli suur ale. Sain ühe jalkaraamatu ja paar postkaarti. Siis läksin sain H-ga kokku, et tema juurde minna. Sain pesus käia, puhata natuke ja süüa tegime ka. Õhtul läksime tagasi teatri juurde, et saaks RA-ga pilti teha. Kuna järjekord on nädalavahetustel eriti pikk, siis pidin tegema valiku, kas tahan pilti või autogrammi. Järjekorras seistes läksid mööda ka teised etenduse näitlejad :) ja üks Kääbiku filmi näitleja ka. Ja siis mingi aeg ta tuligi, nagu tuulispask! Tuli nii kiiresti ja läks sama suure rutuga edasi, et kõikide fännideni jõuda ja siis koju puhkama minna, sest nad andsid ju sel päeval 2 intensiivset etendust! H tuli minuga kaasa, et olla fotograaf, ja ta tegi 2 ilusat pilti, ühel on RA sinise valguse käes :)
Magama sain sel õhtul eesti aja järgi kella 3 ajal! Õnneks magasime pühapäeval kaua, mina ärkasin kell 12.30, H veelgi hiljem. Pärastlõunal läksime veel linna, Tower ei olnud ta elukohast eriti kaugel, mõnus 20 minutiline jalutuskäik tühjas linna. Kuigi Toweri juures oli meeletult palju turiste! Tegime ka tiiru selle ümber, mõned pildid, pidasime pikniku. Edasi läksime Gherkini ehk suure pilvelõhkuja juurde. Minule meenutab see kuuli, kuigi nime on ta saanud hapukurgi järgi :) Gherkini kõrval oli üks armas kirik, kuhu sisse astusime. Ajasime paari noorega juttu seal ja jätkasime oma ringkäiku linnas. Õhtusööki sõime ühes H lemmik-pargis, mis oli tõesti õdus.
Õhtul ma pakkisin, sest pidin kohaliku aja järgi kell 6 ärkama, et tagasiteele asuda. Õnneks oli see kell 8 eesti aja järgi :) läksin metrooga bussijaama, bussiga lennujaama ja siis lennule. Pidin 4 korda juhatust küsima tol hommikul, et olla kindel. Üksi nii suures linnas. Ahjaa, kahekordsete bussiga sain ka sõita, kolmel korral. Päris vahva oli.
Veel üks vahva seik oli laupäeva öösel, kui pildistamast tulime. H maja ees lebas 2 20-naelast rahatähte, üks pooleks rebitud ja teine väga halvas seisundis, aga ühes tükis, natuke niisked olid ka. Korjasin üles ja järgmine päev uurisin, mis nendega teha saab, et raha tagasi saaks. Tuleb postiga Inglise panka saata ja nad teevad ülekande. H-le, ja H teeb siis mulle :) arvestades, et ma kokku vahetasin reisi jaoks 50 naela, on see päris hea leid. Nagu maast leitud :D

Esmaspäeval tuli ka õde oma reisilt tagasi, räigelt blondi ja päevitatuna :) aga mina tulin oma ajutisse kodusse, kus õhtul norrakaga Eesti-Sloveenia võidumängu vaatasime netist. Ta on suur jalkafänn, nii et rääkisime palju sellest teemast. Ja rõõmustasime koos meie võidu üle :) lubasin ta mingit kohalikku liigamängu ka vaatama viia. Koondise mängu ka, kui joppab. Eile õhtul vaatasime Norra-Itaalia mängu, minu poisid võitsid, aga koosseisus oli niiiiii palju uusi nimesid ja nägusid. Peab jälle õppima hakkama.
Tööl olen juba 2 päeva olnud, aga et postitus liiga pikaks ei läheks, siis nö kogun veel andmeid paar päeva ja siis kirjutan lähemalt, kuidas on!

Tuesday, September 02, 2014

Kõik on uus septembrikuus (muudetud)

Esmaspäeval saatsin oma Tai sõbranna ära. Enne seda viisin ta häälega maale, käisime saunas, võtsime kartulit, näitasin talle palkmaja ja rääkisime, naersime palju :) Tallinnas käisime ühel kontserdil ja avastasime vanalinna õhtul pimedas :D pooled asjad jäid tegemata, oleks tahtnud teda Kadriorgu viia näiteks.
Esmaspäeval tuli ka kõne, mis kutsus mind töövestluse teise vooru. Täna käisin siis ja sain selle töö! Nüüd on tööle minnes iga päev nagu CISVi laagrisse sisse jalutamine - need lipud ja lapsed :) oma õpilasega, kellele hakkan tugiisikuks, kohtun esimest korda neljapäeval, pluss ta vanematega. Mu Londoni reisi tõttu saan tööga alustada alles teisipäeval. Aga sellest pole mingit probleemi, õnneks. Töökeeleks on inglise keel.
Täna sain ka osa oma asju oma ajutisse elukohta viia, enamus asju on ikka veel Tartus, nii et järgmine nädalavahetus olen Tartus. Tahan oma Arsenali fännidest sõpru ka näha, laupäeval pubis mängul loodetavasti näen ka :D Vastupidiselt eelmisele infole on see elukoht ajutine, pean järgmise kuu-kahe jooksul uue elukoha otsima.

Homme on Obama Eestis. Neljapäeval algab tööga seotud asjaajamine ja kohtumised. Algus saab vast keeruline olema, uus inimene, uus olukord, uued ülesanded, aga saan hakkama. Täna kohtusin enamuste õpetajatega, kellega hakkan igapäevaselt kokku puutuma tundides, ja kõik on nii tore!
Reedel sõidan Londonisse. Olen kirjavahetuses olnud ühe poisi perega, kelle juurde pühapäeval külla lähen. Veel on plaanis ühte näitust vaatama minna, eestlastega kokku saada ja ehk ka Arsenali staadioni juurde minna :) Kui juba Londonis olen, why not!
Tundub, et sel aastal tuleb sügis teisiti :D

Friday, August 29, 2014

Olen õnnelik!

Laager on juba nädal aega läbi olnud, ma olen ikka veel selle väikse mulli sees natuke. Sellele aitab kaasa mu sõber Taimaalt, kellega 6a tagasi koos laagris olime, ta oli mu staff :) ta käis meil Open dayl ka külas Hamburgis, nüüd on mõned päevad Eestis. Eile tuuritasime vanalinnas, täna lähme maale ja sauna, ehk saame Tartus ka veidi käia, esmaspäeval lendab ta Norra. Nii äge on meenutada ja jagada igast CISVi lugusid :)
Laager ise oli üliedukas, lahkumine oli väga raske ja nutune. Ja mina kui staff pidin jääma veel laagripaika koristama. See oli eriti nukker, sest maja nägi pärast välja nagu seda laagrit polekski seal toimunud. Aga need mälestused ja lood, mis mulle sellest jäävad ütlevad mulle, et see toimus :D mõned kaunistused jätsime, aga enamuse võtsime maha.
Sellest laagrist jäävad mõned erilised inimesed meelde, kellega lähedasem olin, aga igaüks oli laagri oluline osa, kelleta poleks see kogemus sama olnud. Sõnumid, mis mulle raamatusse kirjutati, olid mõneti üllatavad ja väga armsad, siirad ja ilusad. Meenutati enamasti mu huumorit, aga ka selget pead ja energiat, naeratusi.
Jäin veel pooleteiseks päevaks Hamburgi pärast laagrit. Sain ka ühe eesti sõbrannaga kokku paariks tunniks. Eriti imelik oli eesti keelt rääkida pärast kuud aega inglise keelt :P aga saime hakkama. Hamburgi on suht kerge tagasi minna. Saksamaale tahaks nagunii varsti minna, Marilile ja ta perele külla. Ehk uue töökohaga on see võimalik ka.

Mõned päevad tagasi helistasin koolidirektorile, kellega oli juunis peaaegu kokkulepe olemas, et saan abiõpetajaks. Selgus, et enam ei saa, sest kohti lihtsalt pole. Siis ootas ees 5-6h aktiivset tööotsimist netis. Helistasin paari kohta, saatsin CV-sid ja kirjutasin e-maile. Eile käisin töövestlusel, mis oleks mulle ideaalne. Nii mulle igatahes tundus, kui vestlesin ja ringkäiku tegin seal koolis. Neile jäi ka minust selle 50 minutiga hea mulje. Esmaspäeval saan teada, kas saan selle töö või mitte. Kahjuks Tartus mind sügisest ei näe, uus elukoht Tallinnas on ka juba olemas. Väga hea sõbra ja ühe norrakaga hakkan elama :) ehk saan norra keelt õppida kõrvalt? See oleks nii äge!

Ma ei usu, et ma oleks varem ühegi kalendriaasta sees nii palju reisinud, kui sel aastal. Maikuus Taani, Norra, Saksamaa, Riiax2, suvel Saksamaa, järgmine nädal Inglismaa, septembri lõpus ilmselt Riias Taize kohtumine. Ma juba ootan Londonisse minekut, sest meie Briti delegatsioon oli Londonist või selle lähedalt. Liider on kahjuks ise samal ajal Fääri Saartel kodus käimas, ja üks lastest on Amsterdamis, aga loodan teiste lastega ikka kohtuda. Mõlemad poisid on Arsenali fännid ka :) sain neile laagris tulemusi öelda ja neid rõõmustada nii. Sellest tuleb kindlasti mu kiireim CISVi reunion, eelmine rekord oli vist 1-2 kuud lätlastega. Sest nad on lihtsalt nii mugavalt lähedal!

Mul oli nii tore aeg Village'it staffida, aga ma ei jõua ära oodata, millal saan jälle Step Upi liidriks minna, kui lubatakse järgmisel suvel :D Mõned laused ja laulud ei ole enam kunagi samad pärast laagrit, neil on eriline tähendus. Mu lemmik osa laagri juures täiskasvanutega oli meie avalikus kohas ja transpordis tehtud energizerid - rongijaamas, rongis, bussis, bussipeatuses :D :D :D lastega oli mu lemmikhetk head-ööd ütlemine, sest sain päeva lõpus vähemalt 48 kallistust ja veidi igaühega rääkida, kasvõi aitäh öelda. Ühe poisiga rääkisime blondinalju. Saatsin talle eile sünnipäevakirja ja -kaardi ka, mõned naljad pikkisin sinna sisse. Laagris oli meil ka üks nutuhetk, kui pidin oma rolli tõttu lastega kuri olema, ja ma ütlesin talle midagi, mis mind ennast nutma ajas, ja kui ma selle eest vabandasin pärast mängu, hakkasime mõlemad nutma.
Täiega äge laager oli!!!

Nüüd olen tagasi päriselus, maal vaja abistada, maja ehitamist jälgida, tööd ja elukohta vahetada, kolima hakata, Londonisse minna. Elu on põnev!

Monday, August 11, 2014

Tervitusi Hamburgist

Üle pika aja üks vaba heth, et blogi kirjutada. Tegelikult kirjutan blogi iga õhtu, aga laagri oma, mitte enda oma :) pilte panen sinna ja väikse jutu.
Äge laager on olnud, ikka veel. Väiksed arusaamatused, aga oleme saanud heaks tugevaks grupiks. Minu nooremkasvatajad on ikka üle prahi tublid.
Oleme käinud kahel ekskursioonil: Põhjamere mõõnamuda sees, pärast tõusu said laagrilised seal ujuda ka. Planetaariumis käisime (läheb meie laagri kosmoseteemaga hästi kokku). Nüüd viimane nädalavahetus olid lapsed peredes, meie hindasime oma senist laagrit, tegime plaane ülejäänud paariks nädalaks ja lõbutsesime. Käisime veepargis ja saunas, õhtul linnas peol. Mina tulin kell 4 sealt koju, magama sain kell 5 (6 eesti aja järgi).
Rahvusõhtud on ka nii ägedad, uute riikide kohta õppida, meenutada juba tuttavaid asju ja toite.
Staffimine on ikka erinev liidriks olemisest, aga mulle meeldib ja saan hakkama. Teised staffid on nii tublid, sest on osa asju, mida ma lihtsalt ei saa teha, oma saksa keele mitte oskamise tõttu. Aga ma teen neid asju, mida saan, nii hästi, kui oskan.
Panin täna fesarisse pilte ka üles, lõpuks oli natuke vaba aega täna.
Vabal päeval käisin Saskiaga jalkat vaatamas, legendaarset Hamburgi klubi St.Pauli saksa esiliiga avavooru mängu. Mäng jäi 1-1. Tol õhtul läksin kell 21 juba magama, magasin 12 tundi ja hommikul sain rahvusvahelises kirikus käia. Piiskop oli esimest korda külas ja leeritamine oli ka samal päeval.
Kui meil Lahtiste Uste päev on, tuleb mulle ja Erikule külla Taist meie Village'i rahvusvaheline staff, ja ta tuleb võib-olla Eestisse ka pärast, kui ma olen tagasi kodumaal. Ja üks sõber Viljandimaalt, kes juba aastaid Hamburgis elab, kutsusin tema ka külla. Eks näis.

Olen õnnelik :)

Wednesday, July 30, 2014

Lühidalt laagrist

Olen juba nädal aega Saksamaal olnud. Tore, aga väga kiire ja palju asjatamist on olnud. Hoopis teine tunne, kui liider olla. Ma ei kahetse oma otsust siia 11-aastaste laste laagrit staffima tulla, sest on hoopis teine olemine, kui teismelistega ja liider olla. Aga kõik on OK, liidrid ja nooremkasvatajad (kelle "emme" mina olen) on nii ägedad ja enamuses kogenud, teised staffid on ka okeid, saame hakkama. Lastega on meil siin alles neljas päev, on mõned koduigatsusega lapsed, kuid loodetavasti saavad ka nemad varsti laagrisse sisse elada nii, et kodused ei tule nii tihti meeldegi.
Mõned mu ülesanded on raskendatud, sest meil pole printerit, aga saame selle neljapäeval :) homme lähme esimesele ekskursioonile.
Ilm on kuum olnud, täna on esimene normaalne päev, et pole liiga palav ega jahe, vaid mõnus. Laupäeval lähen oma vabale päevale, lähen Saskiaga jalkat vaatama, ta sai piletid, ja ta ise sõidab pärast seda Jordaaniasse. Saan oma vaba päeva traditsiooni jätkata, jess.
Magada saab ka päris hästi, unevõlga pole, kuid see võib tekkida, sest homme tõuseme ekskursiooni pärast 2h varem, 6.30 üles!

Friday, July 18, 2014

Utasid

Alles eile kirjutasin blogi, ja juba on täna uudiseid ja uut juttu, mida jagada.
Alustuseks mu Saksa laager. Alguses oli meid 5 staffi, siis üks saksa neiu pidi kooli pärast ära ütlema. Jagasime siis tema ülesanded meie nelja vahel ära. Aga Iisraelis jäeti üks CISV'i laager ära, kuhu pidi ka üks Saksa delegatsioon Münchenist minema. Nüüd see liider tuleb meile viiendaks staffiks :D on muidu ameerikast. Eile meile pakuti sellist varianti ja täna sai selgeks, et ta tahab ja saab meie laagrisse tulla. Tore!

Meil on suvel siin üks venna kursavend abiks ehitusel ja elab uus majas. Praegu ehitab korstent. Täna käisid tal vanemad ja noorem õde külas meil siin. Tuleb välja, et neid on 10 last, 5 poega ja 5 tütart. Vahva perekond, leidsime mitu ühist nimetajat. Üks nende poegadest on mind kusjuures hääletajana peale võtnud :D ja nad on peaaegu naabrid ühe CISV perega Kambja lähedal.
Lastest rääkides, on praegu mu tutvusringkonnas vähemalt 3 rasedus-uudist, ja eile tuli veel üks juurde. Nii nunnu! Talv tuleb lasterohke, kuigi vaid üks neist suurendab Eesti iivet, teised 3 mujal maailmas.

Ema ja B läksid täna Positivusele, nüüd saan teha neid asju maal, mida ma ise tahan, mitte mind ei sunnita. Korjasin juba mustsõstraid, et vaarikatega sügavkülma panna. Ilmselt rohin ka mingi aeg.

Thursday, July 17, 2014

Väike puhkus on

Mul on praegu viimane vaba nädal enne kuu-ajast laagrit Saksamaal. Veedan selle maal, natuke teen tööd, aga puhkan ja pakin ka. Ka juuni lõpus olin maal, tegin tööd ja sõin maasikaid. Tore oli!
Juuli esimese nädala olin Põlva lähedal laagris oma eriliste lastega. Mul oli 2 tüdrukut. Ühega oli terve see nädal seletamist ja vaidlemist, aga nii vahva oli, nalja sai ka temaga. Teine oli ratastoolis, nii et pidin teda õla peal trepist üles-alla tassima, sest meie tuba oli teisel korrusel. Mina magasin madratsitel põrandal. Öösiti ärkasin mõned korrad häälitsemise peale üles, rahustasin ja magasime edasi. Jalkat eriti vaadata ei saanud, netipulk ei vedanud välja ja mängud venisid ikkagi öösse. Kuna olin tööl, pidin olema puhanud, eriti selle vaidlemise pärast, et mitte kurjaks muutuda. Käisime laagri ajal ekskursioonil Setumaal kahes muuseumis ja Piusal. Tore oli! Meil olid ka spordivõistlused, filmiõhtud, bassein ja trampliin. Laagripaigas elas ka küülik, kelle me ühte mängu ennustama panime, aga tal läks veidi nihu see asi.
Nalja sai ka palju, sest kasvatajad olid peaaegu kõik tuttavad töö juurest või koolist, vahepeal tuli üks uus kasvataja. Ühise kokkamise käigus selgus, et ta Viljandist, nii et sain laagri lõppedes tema ja ta ema autoga Viljandisse. Nii sain maal saunas ära käia, et siis edasi laagerdama minna.
Enne Jäpet Rakveres käsisin Õllesummeril. Tahtsin niiväga Bastille' kontserdile minna, ja seal ma seda teha sain. Veel käisime õega Kõrsikute kontserdil ja jalkaviktoriinil, kus saime 8/10 punkti. Kontsert oli nii hea! Sain kaasa laulda ja eriti hea oli oma lemmiklaule kuulata (Poet, Laughter Lines, Things we lost in the fire). Vahepeal tekkis minu ja õe selja taga kaklus kahe noormehe vahel. Inimesed kartsid. Kaua see kaklus ei kestnud, ja mina sain selle tõttu ka parema vaatega seisukoha. Jalkast meil midagi nägemata ei jäänud, sest jõudsime lisaajal koju penalteid vaatama. Eelmise õhtu 7-1 triumf ei kordunud, skoori osas. Ma nii lootsin, et Brasiilia kaotab, aga sellist sauna skoori ei osanud ma uneski näha. Nende pinge oli vist motivatsioonist kõrgem, et nad nii ära lagunesid. Kolmanda koha mängu sain natuke Jäpe ajal vaadata, aga kõik väravad jäid mul nägemata, sest meil oli palvus ja jõudsin 2-0 seisul vaatama, ning lisaminutite ajal läksin kohvikusse. 3-0 seisust kuulsin alles järgmisel hommikul. Finaaliks olin laagrist tagasi ja olin ülirõõmus!!! Kartsin ju, et Euroopa meeskond ei võida, aga nüüd on Arsenali ridades 3 maailmameistrit, ja uus mängija Alexis Sanchez!!!

Jäpe ise oli ülivägev! Olin seal Mustamäe kahe noore saatjana, ja väikegrupijuhina. Rakvere on ka ilus linn, sain ühe oma eelmise suve laagrilisega mitmel korral kokku, ta laenas mulle madratsi ja magamiskotid Mustamäe noortele, nii et tõeline ingel! Käisime õe ja Tene ja Annaleenaga sekkarites shoppamas ja saak oli HEA! Mina sain kahed teksapüksid (hilfigeri omad kusjuures 10 sendi eest!), kampsi, jane austeni raamatu, punase õlakoti ja ühe sünnipäevakingituse ka. Teised said papusid ka.
Kuna Jäpe on kristlik laager-festival, siis sain väga palju laulda, ülistust ja Taize laule; Piiblit lugeda ja arutleda oma väikegrupis. Minu grupp oli nii tore, enamus neist juba ammu tuttavad aga ka 2 uut inimest. Kõik 20ndates, nii et oli palju, millest rääkida. Ma ei tea, mis ma lastega teinud oleks oma grupis :) Jagasime palju lugusid oma grupis, eriti mina. Ja nii hea oli! Vembu-tembu turul lakkisime õega küüsi raha eest, mis kõik heategevuseks läks. Kokku kogunes 507 euri turul. Mina lakkisin ka ühe oma väikegrupi noormehe küüned ära. Potisiniseks!
Toimus ka peapiiskopikandidaatide debatt ja varivalimised.
Uue nädala alguses sain mite norra sõbraga kokku. Alustuseks oli Vebjörn oma abikaasa ja kahe lapsega Tallinnas puhkusel. Esmaspäeval viisime nad Kadriorgu lasteparki ja kohvikusse, ning teisipäeval ühte pagari-kohvikusse (V abikaasal on kodulinnas pagaripood). Teisipäeva õhtul hängisin Viljandis RE ja tema kihlatuga Karmela juures ja Müllekas. Jürr mängis õhtul meile autojuhti ja mind toodi maale ära, näitasin neile maja ka. Tore mees on see RE kihlatu, kuigi Tottenhami fänn. Nii vahva oli vanu sõpru jälle näha, juttu ajada ja naerda!

Nüüd olen maal. Täna palju teha ei saa, homme sõidavad ema ja B Positivusele, siis saab ka rahulikult võtta. Teisipäeval juba Tallinna, sest kolmapäeva varahommikul läheb lend Saksamaa poole. :D :D :D

Thursday, June 26, 2014

London calling!

TEHTUD! Ostsin täna ära nii lennu- kui teatripiletid, et septembri alguses Londonis teatrisse minna, et RA-d lava näha! Algul tahtsin augusti lõpus minna, kuid raha sai määravaks ja nii ostsin septembri algusesse. Etendus on 6.septembri pärastlõunal :) kokku läks 190 euri, mis on päris korralik ja üldse mitte hull. Lisandub sinna veel etenduse kava (vm nänn, nt poster, kui tahan osta), transport lennujaama ja linna vahel, pluss elu kohapeal. Õnneks on mul sõpru Londonis, kelle juurde saan loodetavasti minna, nii eestlasi kui teisi rahvuseid. Ka Hamburgi laagrist on vist osad Londonist või selle lähedalt. Olen kokku 4 päeva - reedel lähen, esmaspäeva hommikul tagasi. Tegelikult ongi hea, et Londoni reis ei tule kohe Hamburgi laagri otsa, vaid on 2 nädalat vahel.

Enne jaanipäeva hakkasid etendused pihta, ja kuigi see on 3,5h etendus, on see nii hea ja intensiivne, et see on seda väärt! Vastukaja on olnud ainult positiivne ja täis ülivõrdeid. Loomulikult on seni valdav vastukaja olnud fännidelt, ootame ära, mis kriitikud räägivad :) kogu muu juurdekuuluv - valgustus, lava ja liikumine jms, on suurepärane. On, mida oodata!

Minu pühad möödusid Tallinnas, enne seda olin paar päeva maal, kus sain kohutava nohu. Eile käisin sünnipäeval, kus oli palju toredaid inimesi. Üks parallel-klassivend, keda ma ei olnud ikka väga kaua näinud, vb 7a tagasi folgil viimati. Naltsi sai väga palju nendega, ka jalkat arutatud, kella poole kaheni :) Väga äge sünnipäev oli!

Mul oli nii kahju, et Itaalia alagrupist edasi ei saanud. Nende mäng Costa Ricaga oli juba selline, et viimased 15 mängisid nad nii, nagu nad juhiksid 1-0, mitte nagu nad oleksid kaotusseisus. Ja see Uruguay'ga mäng oli ka imelik, lambi punane ja Suareze klounaad. Ma ei usu, et Euroopa tiim võidab. Minu lootused on nüüd Saksamaa ja Mehhiko peal. Brasiilia võitu ma ei taha.
Osa play-offe on mu Peri laagri ajal, aga õnneks on need siis, kui lapsed magavad juba, nii et saan vaadata, kui on põnevad vastasseisud.

Loodan väga, et Peri laagri ajaks lähevad ilmad ka ilusaks ja soojaks. Juuli on lähedal :) ehk kolm laagrit on ees ootamas, ja suvi lõpeb ilusti selle etendusega :) perfect!
Endiselt otsin kodu Tartus, aga saan sellega ilmselt tegeleda alles Saksamaalt tagasi tulles. Mitte keegi ei hoia korterit 2 kuud mulle, kui on võimalus kohe üürnikud leida.